Keskkonnaagentuuril valmis aruanne Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise kohta. Eesmärgiks on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele. Aruande tulemused võimaldavad teha paremaid planeeringuid ja otsuseid üleujutusohuga piirkondades, vähendades seeläbi negatiivset mõju inimeste tervisele ja varale ning looduskeskkonnale. 

Veetasemete tõenäosusarvutustes kasutati Keskkonnaagentuuri Pärnu vesikonna veetasemete aegridasid. Arvutati maksimaalne tõenäoline veetase 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes (vastavad tõenäosusprotsendid 10%; 2%; 1% ja 0,1%). 10% tõenäosus tähendab, et korra 10 aasta jooksul vastavad alad üle ujutatakse. 2% tõenäosus tähendab, et korra 50 aasta jooksul vastavad alad üle ujutatakse jne. 

Üleujutusohuga alasid Pärnu jõe vesikonnas näeb Keskkonnaportaali kaardirakendusest valides kaardikihiks Vesi -> Üleujutusohuga alad -> Üleujutuse tõenäosus.

Üleujutusalade kaardikihtide koostamisel kasutati arvutatud tõenäosusi ning Maa- ja Ruumiameti kõige uuemat kõrgusmudelit (juuli 2024 seisuga). Tulemuseks saadi neli kaardikihti, mis kujutavad üleujutatud rannikualasid tõenäosusstsenaariumite 0,1% (1 kord 1000 a jooksul), 1% (1 kord 100 a jooksul), 2% (1 kord 50 a jooksul) ja 10% (1 kord 10 a jooksul) korral. Iga kihi igale piirkonnale on lisatud ka veetaseme väärtuste vahemik. 

Pärnu jõe vesikonna territooriumile jääb ka Soomaa, mis on tuntud oma viienda aastaaja poolest, kus varakevadel esineb periood, kui suurvee tõttu ujutavad jõed üle madalad alad ja metsad, muutes piirkonna ligipääsetavaks vaid paadiga. Kuigi üleujutused võivad teatud piirkondades palju kahju teha, tullakse Soomaale just suurvee ajaks, et looduse ilu nautida. Vaata Soomaa avaandmete kasutusloost täpsemalt, millal on statistika kohaselt parim aeg Soomaad külastada.

Taustaks mõisted:  

  • Üleujutus – see on märkimisväärne maastiku üleujutus, mis on põhjustatud veetaseme tõusust jõgedes, järvedes või veehoidlates erinevatel põhjustel. Peamised üleujutuste põhjused on kevadine lume sulamine ehk suurvesi, vihmasadude või hoovihmade põhjustatud üleujutused ehk tulvavesi, tuulest tingitud vee kuhjumine ning jääsulud ja lobjakaummistused jõgedes. 
  • Kevadise jõetulva ajal kujutavad erilist ohtu jääsulud ja lobjakaummistused. Lobjakaummistused – need on lumest ja peenest jääst tekkinud kogumid, mis moodustuvad talvisel ajal, st jääkatte tekkimise perioodil. Jääsulud – jääpangad, mis kuhjuvad jõgede sängi kevadise jääkatte lagunemise ajal, st kevadise jäämineku perioodil. 
  • Üleujutuste kahjustav mõju ja nendest tingitud materiaalsed kahjud seisnevad alade üleujutamises, mis kahjustab elamu- ja tootmishooneid, autoteid, raudteid, elektriliine (koos võimalike tulekahjudega), hävitab ja kahjustab muid kommunaal- ja energiavarustuse võrke, purustab hüdrotehnilisi rajatisi jne. Üleujutuste ulatus sõltub ohtlike veetasemete kõrgusest ja kestusest, üleujutatud ala suurusest ning üleujutuse ajast (kevad, suvi, talv). 

Autor: Keskkonnaagentuuri Kliimaosakond

Sarnased artiklid