Meie kliima pakub sõidukitele parajalt väljakutseid, mistõttu on korralik hooldus auto eluea ja liiklusohutuse tagamiseks hooaegade vaheldumisel eriti oluline. Kindlasti tuleks korralik hooldus teha peale lumerikast talve, mil teede igapäevane soolamine või liivatamine auto kere omajagu kahjustada võib. Spetsialistid annavad nõu, millised on kolm põhitõde, millele auto kevadisel hooldusel kindlasti tähelepanu tasub pöörata.

Põhjalik pesu aitab pikendada auto eluiga

Pikk ja lumine talv toob kaasa soola ja kemikaalide kasutamise teedel ning see võib autokerel põhjustada rooste tekkimist. „Koos pigi ja soolaga jõuab teedelt auto pinnale ka naastrehvidest ja piduritest tekkinud metallosakesi, mis tekitavad autole pindmist korrosiooni. Kui autot talve hooajal korralikult ei pese, võib rooste tekkida ka auto põhja all ja velgedel,“ sõnas Mobire Eesti AS teenindusjuht Gert Vatt.

Circle K Eesti AS autopesu kategooriajuht Jan Osa tõdes samuti, et kuigi paljud peavad talvist autopesu mõttetuks, on see auto eluea pikendamiseks vägagi oluline. „Regulaarne auto pesemine aitab ära hoida selle roostetamist, värvkatte kulumist ja auto korrodeerumist. Talve lõppedes tasub aga ette võtta veelgi põhjalikum autopesu, mille käigus eemaldatakse kõik soola, kemikaalide, naastrehvide metalliosakeste jäägid nii sõiduki kerelt, põhjalt kui ka velgedelt,“ selgitas Osa. Ta soovitas kevadist pesu teha pesulas, kuna põhjale kogunenud talvist mustust on käsitsi raske kätte saada. „Põhja puhastamine on aga väga oluline, kuna sealsed detailid on ilma kaitsva laki ja värvita,“ ütles Osa.

Ta lisas, et enne kaitsva vahakihi paigaldamist tasub üle vaadata, ega autokerele ei ole talvel tekkinud kriime ja kahjustusi. „Talvel võib autot lumest ja jääst puhastades tekkida kergemaid kriime ja kahjustusi. Puhtal autol on neid paremini näha ning nendega peaks tegelema enne, kui autot kevadhoolduse käigus vahatada. Eriti hästi on kahjustused näha päikese käes,“ soovitas Osa kevadise autopesu ette võtta just päikesepaisteliselt päeval.

Gert tõi välja, et talvine lume- ja soolasegu ei ole murekohaks vaid auto väliste osade puhul. „Lumiste ja märgade saabastega satuvad sool ja keemia salongi ning võib ka seal põhjustada korrosiooni teket. Seega on oluline kevade saabudes ka autos salongis üks korralik suurpuhastus ette võtta,“ tõdes Vatt. Osa lisas, et selleks võib kasutada teenindusjaama tolmuimejat, kuid vähemalt hooaja vahetudes tuleks eelistada salongi sügavpuhastust, et kevadele vastu minnes ka autosalong puhas ja värske oleks.

Hea nähtavus on ohutu sõidu alustala

Kevadhoolduse käigus peaks kindlasti üle kontrollima auto  esiklaasi. „Kahjustunud esiklaas võib oluliselt vähendada autojuhi nähtavust. Väikesed kriimud, täkked või mõrad esiklaasil on eriti ohtlikud just varakevadel, mil päike paistab madalalt, sest valgus murdub kahjustuste tõttu teisiti ja võib autojuhti pimestada,“ nentis Vatt.

Nähtavust vähendab oluliselt ka määrdunud esiklaas ning seetõttu tuleks kevadel kindlasti üle vaadata auto klaasipuhastajate ehk rahvakeeli kojameeste seisukord. "Kui kojamehed jätavad esiklaasi triibuliseks või ei pühi seda ühtlaselt, on see märk, et klaasipuhasti kummiriba võib olla kahjustunud. Sellisel juhul tasub vahetada vanad klaasipuhastuslabad uute vastu,“ ütles Vatt. Tema sõnul on talvel kinni jäätunud kohamehi lahti kangutades või kaabitsaga kraapides suur oht kohamehi kahjustada. Tihti näeme talvel seisvaid autosid, mille kojamehed on püstisesse asendisse jäetud, ent teenindusjuhi sõnul võib see kojamehi rohkem kahjustada. „Klaasipuhastajat vastu klaasi suruv vedru võib nii välja venida ning siis ei aita ka kahjustunud labade vahetamine,“ selgitas Vatt.

Autopesu kategooriajuht rõhutas, et klaasipuhastajatel ei tohiks lasta töötada kuivalt, sest harjade ja klaasi vahele jäävad sageli tolm, liiv ja pori, mis kriibivad klaasi ja rikuvad selle läbipaistvuse. „Kevadel, mil ilmastikuolud võivad kiirelt muutuda, on eriti oluline, et klaasipesuvedelik otsa ei lõpeks ja autos võiks kanistriga olla väike varu, kui see peaks ootamatult juhtuma,“ lisas Osa.

Osa soovitas aknaid ning klaasipuhastajaid ka regulaarselt pesta kas teenindusjaamas selleks spetsiaalselt ette nähtud puhastuskohtade juures või koduhoovis. „Oluline siinkohal on puhastada nii aknaklaasid kui klaasipuhastajaid kõigepealt veega ning seejärel eemaldada kogu mustus kas lapi või kuivatuspaberiga,“ selgitas Osa.

Rehvivahetus võta ette ilmaolude paranemisel

Talverehvide (naast- või lamellrehvide) kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini, kuid siiski ei tasu kohe märtsi alguses rehvivahetusega kiirustada. „Nagu tänanegi talv näitab, võib märtsis ilm olla veel vägagi talvine. Talverehvid tasub suverehvide vastu vahetada siis, kui õhutemperatuur on püsivalt olnud üle +5°C,“ sõnas Vatt. Kui ilmastik püsib talvine, võib naastrehvidega sõita kuni 30. aprillini.

Kui plaan on kasutusele võtta eelmise aasta suverehvid, tuleks need enne üle vaadata. „Suverehvide mustri sügavus võiks olla 3-4 mm, ent kindlasti ei tohiks see jääda alla 1,6 mm,“ ütles Vatt lisades, et mida madalam on rehvi mustri jääk, seda ettevaatlikum peaks olema märgades oludes sõites. Uued rehvid peavad üldjuhul vastu 2-4 hooaega, kuid Vatti sõnul sõltub see suuresti ka juhi sõidustiilist ning läbitavast kilometraažist.

Teenindusjuht mainib ära, et lamellrehvidega sõites ei pea küll kevadel rehvivahetust ette võtma, kuid kuna lamellrehvid kuluvad kiiremini, siis tasub rehvid siiski kevade tulekul korralikult üle vaadata. Ta lisas, et lamellrehvidega sõites peab juht arvestama ka suurema rehvimüraga.

Uute suvrehvide ostmise puhul, tuleb jälgida, et need vastaksid auto juhendis esitatud nõuetele. „Rehve valides tuleb arvesse võtta auto tehnoandmetesse märgitud rehvimõõte ning neile vastavaid koormus- ja kiirusindekseid,“ rääkis Gert Vatt

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta