Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) avaldas esmaspäeval 13. mail uuendatud metoodika kasvuhoonegaaside heite ning sidumise hindamiseks.

Kasvuhoonegaaside inventuur on riiklik kohustus, mis tuleneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonist (UNFCCC) sisaldades ühtlasi Kyoto protokolli ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmist.

„Kasvuhoonegaaside arvestusmetoodika uuendamise aluseks on värskeimad teadustulemused ja soov tagada arvepidamise läbipaistvus. Ilmselgelt oleme liikumas sinna, kus oma tegevusega kaasneva mõju teadvustamine ja vähendamine on iseenesest mõistetav kohustus, mille eiramisel puuduvad õigustused.“ Resümeeris Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

IPCC metoodika uuendamise eesmärgiks oli raporteerimise protsessi läbipaistvuse suurendamine ning tagamine, et inventuuri teostamisel kasutataks värskeimaid teadustulemusi. Uuendus sisaldab täiendavaid metoodikaid kasvuhoonegaaside allikate ning nende neeldajate hindamiseks. Samuti käsitletakse uusi tehnoloogiaid, tootmisprotsesse või allikaid ja neeldajaid, millega eelnevas 2006. aasta juhendis ei ole arvestatud. Lisaks esitatakse mõnede heitekoefitsentide ajakohastatud väärtused, et siduda kasvuhoonegaaside heide konkreetse allika emissiooniga. Ajakohastatud on need väärtused, mille puhul autorid tuvastasid märkimisväärse erinevuse võrreldes 2006. aasta juhendiga.

Uue raport, The 2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines on National Greenhouse Gas Inventories (2019 Refinement), koostas IPCC kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri töörühm. Meil on rõõm tõdeda, et üheks metoodika uuenduse juhtivautoriks oli ka Eesti teadlane – Olga Gavrilova Tallinna Tehnikaülikoolist.

Kokku osales raporti koostamisel üle 280 teadlase ja eksperdi ning uuendused puudutavad nii üldisi juhiseid kui ka nelja asjasse puutuvat sektorit: energia; tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine; põllumajandus, metsandus ja muu maakasutus ning jäätmed.

Metoodika uuenduse ülevaate peatükk võeti vastu ning selle aluseks olev raport kinnitati 8-12. maini Kyotos toimunud IPCC plenaaristungil.

Valitsustele avaneb uuendatud metoodikaga tutvumise ning selle rakendamise planeerimise võimalus käesoleva aasta juunis, kui kohtuvad UNFCCC allasutused/organid.

Kasvuhoonegaaside metoodika uuendust võib nimetada loogiliseks jätkuks 2018. a sügisel avaldatud IPCC 1,5 kraadi eriraportile, mille peamiseks eesmärgiks on pöörata riikide tähelepanu kliimamuutustega kaasnevatele kahjudele ning riskidele, millega peame arvestama juhul kui tänast käitumist ei muudeta.

Ühekraadise ülemaailmse temperatuuri tõusu tagajärgi kogeme me juba täna – piirkonniti on sagenenud ekstreemsete ilmasituatsioonide esinemine, meretase on kerkinud, Arktika jääväljad kahanenud. IPCC 1,5 kraadi eriraport näitab, et iga lisanduv kraadi murdosa võib kaasa tuua pikaajalisi või pöördumatuid muutusi, nagu näiteks teatud ökosüsteemide kadumine. Samuti rõhutatakse, et tänane kokkulepe piirata soojenemine 2 kraadini on pigem minimaalne pingutus, mitte pöördumatute muutuste vältimiseks vajalik meede.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta