Eesti kliimas ei ole nudism mõeldav, riided on meile vajalikud. Aga me saame rõivaid osta, neid hoida, kanda ja vanadest riietusesemetest loobuda ka säästvatel viisidel. Sellest Bioneer täna kirjutabki.

  • Ostke kvaliteetseid riideid. Eelistage klassikalist vastupidavat rõivakomplekti kümnele odavale kiirmoe hilbule. Nii on teil endal ka lihtsam, sest prügi tekib vähem ja raha kulub ka vähem. Valige ostes rõivaid nii, et te saaksite neid hiljem kombineerida teiste riietega, mis teil juba olemas on.

  • Liigse ostmise vastu aitab riiete elutsükli tundmine ja selle endale teadvustamine. Kas te teadsite, et näiteks kilogrammi puuvilla kasvatamiseks kulub 10 000 liitrit vett. Ja see on keskmine näitaja. Mõnel pool kulub kilogrammi kasvatamiseks 29 tonni vett. Lisaks suurele veekulule kasutatakse  puuvilla istandustes ohtralt väetisi, putukatõrje- ja taimekaitsevahendeid. Maailmaturul on puuvill selles mõttes esirinnas: 24% putukatõrjevahendeid ja 10% taimekaitsevahendeid kulub puuvillaistandustes.

  • Ostke orgaanilistest kangastest rõivaid. Orgaanilistest kangastest rõivad ei kuluta väetiseid ja nende saamiseks ei kasutata lapstööjõudu.

  • Mõelge läbi, kuidas te riideid hoiate. Rõivaste eluiga pikendab õige riidepuude valik. Eelistage ümaraid ja õlakuju järgivaid riidepuid kandilistele ning traadist puudele. Nii ei venita te riideid välja. Ülikonnapükse hoidke klambritega spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud riidepuudel. Rõivad, mida te pikemat aega ei kasuta, keerake enne kappi panemist pahempidi.

  • Peske riideid vastavalt tegelikele vajadusele. Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et tavaline T-särk kulutab oma eluajal 60% energiast just nimelt hooldamise käigus. Arvutus põhineb eeldusel, et T-särki pestakse 25 korda masinaga 60°C režiimiga, kuivatatakse pesukuivatis ja triigitakse. Vähendades temperatuuri, kuivatades nööril ja jättes sokid triikimata, saab igaüks energiakulu kokku hoida. Ja peame endale tunnistama, et sedavõrd tõeliselt määrdunud riideid, mis 60°C või kuumemat pesu sooviksid, ei teki just väga palju. Pigem peseme rõivaid värskendamise eesmärgil.

  • Peske rõivaid säästvalt. Madalamal temperatuuril pestes hoiame me kokku nii raha kui ka elektrienergia toorainet, milleks Eestis on valdavalt põlevkivi. Lisaks elektrikulule tekitab riiete pesemine ka reovett, mida loodusesse lasta ei või. Seetõttu on oluline pesta rõivaid keskkonnasõbralike pesuvahenditega ja triiki täis masinas. Kui peseme korraga vaid ühe särgi ja kaks paari sokke, on veekulu sama, mis terve pesumasinatäie rõivaste pesemisel.

  • Tundke keskkonnasõbralikke pesuvahendeid. Kasutage fosfaadivabasid pesupulbreid, sest fosfaatidega pesupulbrid soodustavad eutrofeerumist. Eutrofeerumine on nähtus, mille korral veekogu koormatakse ülemäärase koguse taimetoitainetega, mis loovad tingimused kaldataimede ja vetikate, kuid halvemal juhul sinivetikate ehk tsüanobakterite kiireks kasvuks. Nende taimetoitainete juures on Eesti veekogudes kriitiliseks eeskätt fosfor, mis sisaldub fosfaatides ja Läänemeres ka lämmastik. Kuigi pesuvahenditest tingitud fosfori koormus jääb alla 10%, on selle koormuse vähendamine potentsiaalselt kiireim, lihtsaim ja kulutõhusaim viis eutrofeerumisprotsessi kontrolli alla võitmisel. Eutrofeerumine kahjustab kogu ökosüsteemi ja vähendavad veekogude bioloogilist mitmekesisust. Fosfaatide sisaldus võib pesupulbrites olla kuni 30%, pesugeelides tavaliselt vähem. Pesutabletid on aga kõige kõrgema fosfaadisisaldusega.

  • Õppige kergemaid plekke eemaldama. Keskkonnasõbralikumad plekieemaldusvahendid on hapnikupleegitaja, sapiseep ja puhastav apelsiniõli.

  • Tsentrifuugige riideid aeglasemalt. Tsentrifuugimine võib riiete eluiga lühendada, sest riided võivad välja venida.

  • Tuulutage rõivaid regulaarselt. Tuulutamine pikendab näiteks villaste rõivaste eluiga, sest õhus sisalduv niiskus tungib villakiududesse, silub kortsud ja värskendab rõiva värve.

  • Värvige plekkidega riietusese üle. Kasutage oma fantaasiat! Riiete värvimiseks on mitmeid võimalusi: värvige kogu rõivas üle, joonistage või maalige rõivale pilt peale või muutke ühevärviline riietusese laiguliseks.

  • Ärge jätke riideid mustadena või märgadena seisma. Looduslikest materjalidest rõivastele mõjub mustus väga halvasti, sest seistes kinnitub see kangakiududele, muutes puhastamise oluliselt keerulisemaks. Märjana seisma unustatud riided võivad hallitama minna.

  • Õppige rõivaid ise parandama. Te ei pea ostma uut rõivaeset, kui vanal on õmblus lahti läinud või nööp ära tulnud.

  • Muutke rõivaste välimust lisandite abil. Te ei pea ostma uusi rõivaid, et natuke oma välimust värskendada. Kasutage hoopis põnevaid lisandeid nagu sallid, pits, lilleteemalised kaunistused, ehted jne. Kombineerige erinevaid rõivaid omavahel. Kostüümi kulunud nööpide vahetamine võib olla samuti rõivale päästeteeks.

  • Viige oma vanad rõivad, mida te enam ei kasuta, taaskasutusse. Kui anonüümne riiete ära andmine teile ei meeldi, siis pidage sõpradega maha üks korralik riidevahetuspidu. Andke omi korralikke rõivaid sõpradele ja saage nende omasid vastu. Ja taaskasutusse (nt Humana poodidesse, Uuskasutuskeskusesse või kirikutesse) viige vaid need rõivad, mis uut omanikku ikkagi ei leidnud.

  • Ostke oma riided kasutatutena. Pidage siiski meeles, et kasutatud rõivaste ostmine on samuti ostmine ja sellega tasub olla mõistlik.

  • Tehke vanast rõivast midagi uut. Vanadest T-särkidest saab teha näiteks poekoti. Kangajupid sobivad lapiteki tegemiseks.

Sarnased artiklid