Selgub, et isegi hambaharja ostmist on võimalik rohkem või vähem säästvamalt teha. Bioneer uurib, kuidas osta hambaharja nii, et sooritatud ost oleks tehtud võimalikult keskkonnasõbralikult.

Hambaharjade ajaloost

• 2003.aastal valisid ameeriklased Lemelson-MIT leiutamisindeksi koostajate korraldatud küsitluses hambaharja kõige olulisemaks leiutiseks - see edestas autot, personaalarvutit, mobiiltelefoni ja mikrolaineahju.

• Esimese masstoodangut võimaldava hambaharja leiutajaks peetakse inglast nimega William Addis, kes 1770ndatel aastatel Newgate’i vanglas istus. Mõeldes, kuidas pärast vabanemist elatist teenida, tuli talle idee teha seda just suuhügieeni vallas. Tema esimene, vanglas valminud prototüüp koosneski taas luutükist, millesse ta puuris väikesed augud. Ta lõikas valvurilt saadud lehma sabakarvad lühikeseks, sidus kimpudesse ja liimis need aukudesse. Pogrist vabanenuna õnnestuski tal nende tootmisega rikastuda. Tema järeltulijad valmistavad praeguseni hambaharju.

• Esimesed nailonharjased võeti kasutusele Dupont poolt 1938.aastal. Teise maailmasõja ajal, kui jaapanlaste poolt okupeeritud Hiinast enam karukarvu ei õnnestunud hankida, muutuski nailonharjased läänemaailmas valdavaks.

• Elektrilised hambaharjad ilmusid esmakordselt 1960ndatel aastatel. Algselt võeti elektrilised hambaharjad kasutusele piiratud liikumisvõime või -oskusega inimeste jaoks (lastele, invaliididele ja vanuritele), kuid need said ka laiemalt populaarseks, iseäranis siis, kui nende hind aastatega aina langes.

Hambaharjade keskkonnamõjud

• Eestis elab 1,4 miljonit inimest. Suuremal osal elanikkonnast on olemas hambahari. Arstid soovitavad hambaharja vahetada iga 3-4 kuu tagant. Oletagem, et eestimaalased kasutavad aastas ära keskmiselt kolm hambaharja. Lihtne arvutus näitab, et aastas kulub neid sellisel juhul 4,2 miljonit. See on päris suur number. Maailmas kulutatakse hambaharjadele ligikaudu 5 miljardit dollarit aastas.

• Enamik tänapäevaseid hambaharju on valmistatud plastist ja neil on nailonist harjased. Hambaharjad ei kuulu enamasti taaskasutatava prügi hulka. Seega kõik need miljonid harjad jõuavad prügimäele. Nende kõdunemine kestab 500-1000 aastat. Viissada aastat on üüratult pikk aeg! Tuhat aastat on veel pikem aeg. Mõelge veidi! Viis sajandit tagasi maalis Michelangelo Vatikanis alles Sixtuse kabeli laefreskosid.

• Käesoleval ajal käivad vaidlused, kas elektrilised hambaharjad on tavalistest harjadest tõhusamad. Keskkonna seisukohast on kindlasti kõige mõttekam kasutada ilma mootori ja patareideta harja. Elektriline hambahari on mõistetav ja vajalik, kui põetakse liikumist takistavat haigust (nt artriiti).

 Nipid säästmiseks

• Valige keskkonnasõbralik hambahari. Selleks on mitu võimalust. Te võite valida taaskasutatava varrega, looduslike harjastega või biolagunevatest materjalidest hambaharja. Keskkonnasõbralikumad hambaharjad vähendavad prügimäele sattuva plastsodi hulka.

• Puidust varrega hambaharja eelistades pidage meeles, et neid on vaja osta kaks tükki – üks õhtuks ja teist hommikuks. Kui kasutada sama hambaharja hommikul ja õhtul, siis ei jõua hari ära kuivada ning sinna hakkavad kogunema kahjulikud bakterid. Puidust varrega hambaharjad on müügil ka Eesti ökopoodides.

• Vahetatavate peadega hambaharju kasutades viskate ära ainult osa hambaharjast. Varre materjali säästate. Eestis müüdavate sarnaste hambaharjade hulgast leiab ka naturaalsete harjastega mudeleid.

• Kui otsustate siiski kasutada elektrilist hambaharja, siis valige sinna sisse laetavad patareid. Nii säästate tublisti raha ja ei viska iga kuu minema ohtlike jäätmeid.

• Kasuta keskkonnasõbralikku hambaharjade topsi. Loodust säästavad taaskasutatud klaasist või metallist, sertifitseeritud metsandusest pärit puidust ja biolagunevatest materjalidest topsid. Kindlasti tasub hambaharjahoidikut kasutada tema reaalse kasutusaja lõpuni. Taaskasutatud klaasist nõude valmistamiseks kulub 40% vähem energiat. Klaasi taaskasutamine vähendab ka prügimäele sattuva klaasi hulka.

• Võimalusel vältige teiselt poolt maailma otsast toodud topsikuid ja hambaharju. Nii säästate transpordikilomeetreid.

• Sulgege hammaste pesemise ajal kraan. Nii säästate 15-20 liitrit vett päevas. Heaks nipiks on ka hammaste pesemiseks mõeldud vee valamine tassi.

• Taaskasutage vanu hambaharju. Nendega saab kenasti puhastada väikeseid pindasid köögis (nt segistite ühenduskohti, kraanide ümbrust, pliidinuppe jms). Hambaharjaga saab puhastada ka ehteid. Nad sobivad ka laste käsitöötarvete hulka (pritsimistehnika).

Allikad: www.hambaarst.ee, Shiken Company

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta