Hambahaigused võivad endast kujutada häirekella, mis ütleb, et teie toitumine võib teie organismile kahjulik olla.

Washingtoni ülikooli Seattle'i hambaravikooli hammaste rahvatervishoiuteaduste professor Philippe P. Hujoeli sõnul võib hambavalu lisaks vahetutele kannatustele olla märgiks suurematest terviseprobleemidest tulevikus. Tegu võib olla hoiatusega, et lühemas perspektiivis hambahaiguseid põhjustanud üliglükeemiline dieet võib edaspidi viia tõsiste krooniliste haigusteni, vahendas Forte ScienceDailyt.

Hujoel heitis uue pilgu dieedi, hambahaiguste ja krooniliste süsteemsete haiguste vahelistele suhetele. Ta vaagis kaht vastandlikku seisukohta toidus sisalduvate süsivesikute rolli teemal inimese tervisliku seisundi juures. Vaidlus käib ümber kääritatavate süsivesikute ehk selliste toitude, mis suus lihtsateks suhkruteks muutuvad. Kääritatavad süsivesikud pole siiski ainult koogid, saiakesed, tort ja kommid. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka banaanid ja mitmed troopilised viljad, kleepuvad puuviljad nagu rosinad ja muud kuivatatud viljad, ning tärkliserikkad toidud nagu kartul, rafineeritud nisujahu, jamss, riis, makaronitooted, soolakringlid, sai ja mais.

Ühe seisukoha järgi on kääritatavad süsivesikud tervisele üldiselt kasulikud ning sellise dieedi kahjulikke mõjusid hammastele tuleks hoida kontrolli all apteegi hambahügieeni osakonnas saadaolevate kaupadega. Vastanduv seisukoht pakub välja, et kääritatavad süsivesikud on halvad nii hammastele kui tervisele üldiselt, ning kes soovib hoolitseda nii hammaste tervise kui enda tervise eest üldiselt, peaks nende manustamist piirama.

Umbes viimase paarikümne aasta jooksul, ütleb Hujoel, on inimestel soovitatud teha kääritatavatest süsivesikutest oma toitumise alustala. Rasvu peeti kurja juureks. Arvati, et süsivesikuterikas dieet pärsib mitmeid süsteemseid kroonilisi haiguseid. Paraku oli selline dieet, ehkki väidetavalt kasulik süsteemsele tervisele, kahjulik hammaste tervisele. Kääritatavate süsivesikute rikkast dieedist tulenevaid hambaauke ja igemeveritsust sai vältida ainult pideva sagedase harjamise, fluoriidide ja muud tüüpi hambatõbesid ennetavate vahenditega - ning, nagu Hujoel osutab, mitte alati edukalt. Kui meetmed pole edukad, vaevavad inimest hambaaugud ja igemehaigused.

Seos hammaste lagunemist põhjustavate bioloogiliste mehhanismide ja vere kõrget glükoosisisaldust põhjustavate tegurite vahel on intrigeeriv. Hujoel selgitas, et suhkru või kääritatavate süsivesikute söömine langetab hambakatu happelisuse taset, mida peetakse hammaste lagunemise esmapõhjuseks.

"Samade toitude söömine seostub ka veresuhkru tasemete tõusuga. Mida glükeemilisem on toit, seda rohkem alandab see hambakatu happelisust, ja seda rohkem kergitab veresuhkru taset. Seega võib hammaste lagunemist pidada märgiseks kroonilistest üliglükeemilistest dieetidest, mis põhjustavad nii hammaste lagunemist kui kroonilisi süsteemseid haiguseid. See heidab täiesti uut valgust uuringutele, mis on hambahaiguseid seostanud nii eripalgeliste haigustega nagu Alzheimeri tõbi ja kõhunäärmevähk."

"Kehvast dieedist tingitud hambahaigused ilmnevad mõne nädala kuni mõne aasta jooksul," selgitab Hujoel. "Kui toitumisharjumusi muuta, võib hammaste seisund paraneda väga kiiresti. Näiteks võib suhkru osakaalu kahandamine tihti parandada põletikuliste igemete seisundit juba paari nädala jooksul. Hambahaigused annavad väga varakult märku, et toitumisharjumuste tõttu ohustavad inimest süsteemsed haigused. Kuna krooniliste haiguste kujunemine piisavalt ägedaks, et need tavalisel meditsiinilisel ülevaatusel silma jääksid, võtab aega aastakümneid, võivad hambahaigused pakkuda pikka ennetavat hoiatusaega, mille vältel muuta toitumisharjumusi ja seekaudu kahandada muude tsivilisatsioonitõbede kujunemise riski."

Päeva või nädala menüüd koostades soovitab Hujoel silmas pidada, et see, mis on hea hammaste ja suuõõne tervisele, on tõenäoliselt kasulik ka tervisele üldiselt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta