Pingeline füüsiline ja vaimne töö, olme- ja pereprobleemid, loomulike biorütmide eiramine põhjustavad pahatihti kesknärvisüsteemis püsivate ärrituskollete teket, unehäireid ja unetust. Loomulikult on inimestes suurt masendust ja stressi tekitanud praegune raske majanduslik olukord.

Stress, nagu teisedki tugevad tundeseisundid, paneb organismis toime tõelise “maavärina”: ainevahetus, hormoonide ja närvisüsteemi töö muutuvad väga äkki ja selline muutus väsitab organismi.

Kõik see põhjustab unetust, südamekloppimist, vererõhu kõikumist või südame rütmihäireid, hingamisraskusi, kõhu ja soolte töö aeglustumist ja tõsiseid närvisüsteemihäireid. Stressi tulemusena immuunsüsteem nagu uinuks ja haigestumisrisk suureneb. Kui õnnestub stressiga toime tulla, siis muutub organismis stressihormoonide tase taas normaalseks ja paraneb ka ainevahetus ning teisedki hädad.

Parimaks lahenduseks aktiivses elus olemiseks ning vaimse ja füüsilise töövõime suurendamiseks, meeleolu paremaks muutmiseks on pöördumine tervisliku toitumise ja loodusravi poole. Kuid mitte üksnes, organismi tasakaalus hoidmiseks ja stressi peletamiseks on vaja rohkemat kui tervislikult toitumine.

* Püüa ennast võtta sellisena, nagu oled, ja veidi paremanagi.
* Loe läbi mõni nõuanderaamat tervislikust toitumisest, unest, suhtlemisest ja enesekehtestamisest.
* Hakka tegema mõõdukat füüsilist trenni, kas või jalutuskäiguga õues; mõistust turguta ristsõnade lahendamise, võõrkeele õppimise või mõne muu enesetäiendamise võimalusega.
* Veeda rohkem aega lähedaste ja sõprade ringis. Hoolitse lähedus- ja sõprussuhete eest.
* Põgene umbsest ruumist looduse keskele, naudi loodust.
* Püüa teha vähemalt üks heategu päevas. Ära loodagi kohe kiitust ning tunnustust saada, küll aga annab väikegi heategu rahu hingele ja unerahu.
* Sea endale uusi sihte, sest siis on, mille eest ennast tunnustada ja teistelt tunnustust loota.
* Tea, et eksimine on inimlik ja eksimusest tuleb õppust võtta. See kehtib kõige kohta, ka vigade kohta tervislikus toitumises.
* Püüa oma unistusi ellu viia, sest teised seda sinu eest ei tee.
* Heida magama teadmisega, et homne päev tuleb parem.
* Sea endale uusi sihte, ka harjumusi elustiili muutmiseks. Kindlasti asu endale teadvustama, et kodune toiduvalmistamine pakub sulle naudingut.
* Loe kirjandust ja kuula saateid raadiost, mis aitavad sind viia loodusravi usku. Kindlasti koged siis, kui mõnus on õhtuti juua rahustavat taimeteed, mis muudab une rahulikuks.
* Pinges olles ära otsi abi tablettidest, veel vähem alkoholist.

Kui stress ikkagi ei lõpe, püüab organism olukorraga kohaneda: vere suhkrusisaldus hakkab kõikuma, eritub rohkem soolhapet, soolestik ärritub. Kõigega koos langeb tuju, halvenevad mälu ja mõtlemisvõime. Kaua kestev stress nõrgendab immuunsüsteemi ja ahenevad veresooned. Kui me ei oska kiiresti stressist välja tulla, on haigestumine käes, pealegi selline, mille põhjusi ei oska ei arst ega me ise endale seletada. Seega peame suutma teha endaga tööd, et muuta kõigepealt oma eluviisi tervislikumaks.

Appi tulevad taimeteed

On hea, kui peres saab harjumuseks õhtuti rahustavate taimeteede joomine. Kui tegemist on juba tõelise stressi ja unetusega, peab hoolikalt valima taimi pikemaks raviks. Looduses on palju rahustava toimega taimi, mille seast igaüks peaks leidma just temale omase.

Paljud nendest on koduaia taimed (näiteks humal, saialill, piparmünt jt), aga ka metsast võib veel hulgaliselt lisa leida (näiteks harilik nurmenukk, liht-naistepuna jt). Enamikust valmistame teed, tõmmist või tinktuuri, kuid kõik sobivad tõmmisena ka rahustavasse ja lõõgastavasse vannivette. Paljud taimed sobivad ka toiduks, eeskätt suppidesse ja salatitesse.

Kevad toob meile lähemale koduse apteegi. Kõigil on võimalus minna metsa või põllule, et sealt peatselt noppida nurmenukku ja võilille. Kaugel pole seegi aeg, kui esimesi põdrakanepi- või angervaksalehti korjata, et neid mitte ainult teena juua, vaid ka toidusse lisada. Valida on palju ja kõiki siin toodud taimi ei pruugi korjata. Igaüks leiab loodusest just need taimed, mis tema aias peenral või koduümbruses kasvavad. Ja kui polegi aeda ja läheduses metsa, siis kõiki neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi.

Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste-südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee, verev viirpuu, kibuvitsamarjad jt.

Tee – 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne magamaminekut koos meega pikema aja vältel.

Tinktuur – võta 2–3 osa peenestatud värskeid taimi või juurikaid 5 osa piirituse või kange viina kohta, lase seista kinnises tumedas purgis vähemalt 10 päeva, aegajalt loksuta, kurna. Võta 1–2 tl enne sööki 3 korda päevas ja õhtul enne magama heitmist.

Segutee – Kuivatatud peenestatud taimede segu võrdsetes osades: teekummel, humal (käbid), piparmünt, ahtalehine põdrakanep, harilik nurmenukk, veiste südamerohi. 1 sl segu vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata 30 minutit, kurna. Joo 1 kl enne magama heitmist unetuse korral.

Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal kasvab ja kuivatatult igas apteegis müügil. Naistepuna on juba vanast ajast peetud depressioonivastaseks ravimiks. 16. sajandil kirjutas Šveitsi arst: “Iga arst peaks teadma, et meie Issand on pannud taimedesse suure saladuse, mis aitab inimestel võitu saada sellistest mõtetest ja fantaasiatest, mis ta muidu meeleheite äärele viiksid. Üheks selliseks taimeks on naistepuna.”

Tänapäeval on leiutatud tohutul hulgal keemilisi ravimeid, mis aitavad stressi ja depressiooni vastu, kuid pole unustatud ka naistepuna. Naistepuna ekstrakt annab unetuse, hirmu ja depressiooni puhul sama häid tulemusi kui paljud kallid ravimid. Ainult peame teadma, et suur annus naistepuna alkoholitõmmist võib vähendada astma- ja südamerohtude toimet ning tõsta pikaajalisel tarvitamisel vererõhku.

Olulisteks immuunsüsteemi tugevdajateks on kibuvitsamarjad. Kuidagi ei jõua meieni arusaam, et tugeva immuunsüsteemiga inimene saab stressist palju kergemini üle. Kibuvitsamarjad on tohutu C-vitamiini sisaldusega ja on täis antioksüdante, mis aitavad kaasa isegi vähktõve ravis. Kibuvitsamarjade ravitoime on teada juba keskajast. Vanal ajal segati kibuvitsamarju jahu hulka, kusjuures marjad jahvatati koos seemnetega. Sellega saadi leib, mis pani kõhu korda.

Tänapäeval oskame kibuvitsamarjadest ainult teed teha. Ometi võime neid kasutada samuti paljudes toitudes ja teha moosi (eriti kurdlehise kibuvitsa marjadest). Kibuvitsamarju on tülikas puhastada, kuid nende korjamine ja toimetamine on iseenesest juba stressi eemale peletav tegevus.

Kindlasti ei tohi sügisel unustada pihlakamarju korjamast. Need marjad annavad jõudu igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C-vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad vastu kuumutamisel, kuivatamisel ja sügavkülmutamisel. Sügavkülmast iga päev 5 marja suhu pistes tunned, kuidas igasugune närvitsemine ja rahutus hinges kaovad. Selliseid mõnusaid loodusande leiab metsast ja lausa tasuta. Ka koduaiast leiab kindlasti maitsetaimi ja marju, mille teed (piparmünt, meliss, aedmonarda, astelpaju marjad, mustad sõstrad, maasikad jm) aitavad meie organismi stressi puhul tasakaalu viia.

Toit, mis teeb reipaks

Nii mõnigi küsib: „Kas ma võin süüa šokolaadi või maiustada halvaaga, kui mul tuleb peale masendushoog?“ Kindlasti võib, üks kord nädalas ei tee veel halba. Ainult sellest ei tohiks tekkida sõltuvust ega maiustada nendega pidevalt. Ka šokolaadist võib tekkida sõltuvus, mis võib anda organismile halbu tagasilööke. Muide, kodus valmistatud meeldivalt lõhnav köögiviljaroog või meelepärane küpsetis võib samuti kõik halva meis unustusse viia.

On neid, kes närvipinges olles tahavad korraga palju süüa ja kindlasti veel praetud lihatoitu. Sel juhul peaksime küll lugema enne kümneni, kui sellise otsuse teeme. Liigne kõhutäis, ja veel rasvane, võib paari tunni pärast peale söömist anda negatiivseid tulemusi, sest organismile on antud topeltkoormus. Enesetunne halveneb ja inimene satub veel sügavamasse masendusse.

Süüa tuleb stressi korral regulaarselt kindlatel aegadel ja mitte kunagi küllastustunde tekkeni. Stressi ja depressiooni all kannatavad inimesed peaks valima toidu, kus vähem loomseid rasvu, sööma rohkem kala ja kanaliha. Kuid kõige selle kõrval on olulise tähtsusega kõik täisteraviljatooted, köögiviljatoidud ja hapendatud piimatooted. Kes suudab, võiks loobuda sea- ja loomalihast üldse, eriti suveperioodil. Eriti soovitatav on see neile, kes stressi korral kannatavad söögiisu puuduse all.

Paljud inimesed kaotavad masenduse või närvipinge tagajärjel söögiisu. Ja siis juba vägisi vastu tahtmist ennast sööma sundida ei tohi, ammugi mitte lihatoitu. Selle tulemusel võivad tekkida tõsised sooletalitluse häired, südame pekslemine jm haiguslikud nähud. Haigused tagasisidena suurendavad veelgi stressi. Inimene peab endas leidma jõudu selleks, et saada tagasi normaalne söögiisu. Selleks on looduses väga palju taimi.

Söögiisu tekitajad on ka puuviljad, marjad, köögiviljad, rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed. Kindlasti aitavad söögiisu tõsta küüslauk, sibul, ingver, petersell, seller, aedtill, aedsalat, võilill, päevalill (ka seemned), piparmünt, leeskputk, must sõstar jm.

Veel soovitusi:

* Iga inimene peab sööma juba hommikul täisväärtuslikku toitu (st süsivesikuterikast), et anda ajule toitu.
* Söögikordi peaks olema vähemalt kolm, parem neli.
* Mitte liialdada õhtusöögiga ja söögiaeg peaks olema selline, et kogu toit jõuaks ära seeduda (vähemalt 2 tundi enne magamaminekut).
* Üks tund enne magamaminekut on soovitatav juua klaas rahustavat teed või sooja piima meega.
* Hästi mõjuvad oma valmistatud köögivilja ja marja- või puuviljamahlad, mis võiksid kuuluda kõikide söögikordade juurde.
* Kasutame toidus ka mett ja mesilaste õietolmu. Neid võib lisada valmistoidule, külmadele kastmetele, teele (mitte üle 60 kraadi) või juua niisama veega segatult.

On palju selliseid toiduaineid, mis mõjuvad just stressi või närvipinge korral hästi ja neid on vaja kasutada igapäevases toidus: kõrvits, kabatšokk, punapeet, porgand, mädarõigas, aedseller, aedtill, aedsalat, kartul, hernes, must sõstar, vereva viirpuu marjad, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, kaer, köömned, vaarikad, kirsid, pohlad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta