EMSLi koolitusjuht ELINA KIVINUKK kraabib vähemaks nende entusiasmi, kes vüffide, küsskide ja teiste toffide avanedes on hakanud hirmsasti koolitusi teha vuhkima.

Stopp! Vaatame nüüd uuesti, mille alu­sel ühendused Eestis koolitusi valivad. Kas tõesti on eesmärk projekti raha kenas­ti ära kulutada? Või soovime ikka päriselt ka midagi muuta? Ja mida?

Kõhutunne ütleb

Koolituste valimisel tuleb kõigepealt alustada vajaduste hindamisest. Seda kol­mest vaatenurgast.

Organisatsiooni vajaduste määratlemi­ne vaatab suuremat pilti: kus me oleme, kas meil on strateegia olemas ja asjako­hane ning eesmärgid teada? Arvesse tuleb võtta ka väliskeskkonda, sest kui ümber­ringi on ärevad ajad ja elu nõuab kii­ret reageerimist, ei pruugi aja kulutamine koolitusele sel hetkel tulemuslik olla.

Teiseks tuleb vaadata lähemalt eesseis­vaid ülesandeid. Kui üldkoosolek on äs­ja valinud uue juhatuse, siis võib sisseela­mist pakkuv strateegiaarutelu olla sobiv koolitusvorm.

Ja kolmandaks sammuks – kui eelmi­sed kaks tehtud – on inimeste vajaduste määratlemine. Millised on need oskused, teadmised või hoiakud, mille osas organi­satsiooni töötajad ja vabatahtlikud täien­dust vajavad?

Ärge saage valesti aru: enamasti ei ole selleks vaja oma jõude suunata meeletu­tesse uuringutesse. Mis laadi koolitust ja kellele täpselt vaja, ütleb väga sageli or­ganisatsiooni juhi kõhutunne või aitavad kaasa arenguvestlused ja arutelud köögi­nurgas.

Valmisolek koolituseks

Samas, sageli kohtan olukordi, kus or­ganisatsiooni liider või koolitusjuht otsus­tab koolitusvajaduse oma tähelepaneku­te põhjal. Inimesed võõrastavad, järelikult on vaja meeskonnatöökoolitust!

Vahel võib see paika pidada, teinekord aga annab paar taustaküsimust parema pildi, kust selgub, et lisaks uue meeskonna liitmisele oleks vaja veidi enam ka suht­lemisalast nõu anda. Aga need, kellele on koolitus mõeldud, ei pruugi sedasama va­jadust tajuda ega õppimiseks valmis olla.

Just, õppimiseks tuleb valmis olla. Kui koolitatavatel on isiklikud õpieesmärgid määratlemata, ütleb juba tavaline talupo­jamõistus, et koolitusest ei saa head tule­must loota.

Individuaalne lähenemine võib kooli­tuste tellimisel oluliselt ressurssi kokku hoida. Ega kogu külaseltsile ei ole vaja ju keskastmejuhi koolitust või tervele üld­koosolekule raamatupidamisõpetust. Pi­gem tehke individuaalselt selgeks, mis on konkreetsemad vajadused ja otsige siis so­biv koolitusvorm: olgu see avatud ülikooli loeng, kiirkursus rahvaülikoolis või men­torlus.

Oleme tihti mässinud end koolitus­te müstikasse. Usume, et kuskil eemal on imerohi, raviv teadmistekoorem, mis me probleemid hoobilt leevendab. Kui nüüd järele mõelda, siis ei ole ju realistlik loo­ta, et võhivõõras inimene (kes koolitaja ju sageli on) teie organisatsiooni-sisestele muredele lahendust toob?

Hoolikamatel on loomulikult võima­lik teha eeltööd: olen olnud osaline mit­mes üsna põhjalikus protsessis, kus enne strateegiakoosoleku paikapanekut viidi lä­bi küsitlus, et saada taustast enam teada. Samuti olen osalenud kolmepäevasel koo­litusvajaduste analüüsikohtumisel, enne kui koolituse põhiosa pihta hakkas.

Unustage U-laud

Ja ka ettevalmistavatele tegevustele on võimalik anda hariv väärtus. Me ju ei ta­jugi tihti, kui palju ja mida konkreetselt me mingitest asjadest õpime.

Koolitus ei pea ilmtingimata tähenda­ma 16 tooli U-kujulise laua taga ja surise­vat projektorit. Edukamaltki võib kooli­tusvormiks olla ekskursioon, seminar või ühised talgud.

Teinekord ostetakse sisse kallis mees­konnatöökoolituses, et üksteist paremini tundma õppida, kui sedasama rolli oleks täitnud ka ühine vabatahtlik töö naabru­ses asuvas lasteaias.

Kogu austuse juures oma valdkon­na vastu, või just sellepärast soovitangi: mõõtkem enne, siis saame ka lõigata.

EMSLi mulluses suvekoolis Roostal koliti osadeks aruteludeks ka keeglisaali.

Uuenduslikud koolitused

Tänavu avati esmakordselt EMSLi kevadkool „Targem annab järele?“, kus õpiti kaasamis­protsessides vajalikke läbirääkimisoskusi. EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk tõdeb ta­gantjärele, et hakkama saadi lausa millegi ootamatuga: „Ette valmistades ei saanud arugi, aga tagantjärele tundub see formaat midagi kvalitatiivselt uut.“

Tema sõnul erines kevadkooli kontseptsioon teooriatest, kus koolitusgrupis ei tohi ol­la üle 20 inimese, kelle kohta peab olema 2-3 koolitajat. Kevadkoolis osales aga ligi 70 ini­mest, eksperte oli kokku kolm ning õpikuharjutuste asemel mõtles korraldusmeeskond välja täiesti uue, sihtrühmadele sobivama kaasamise simulatsioonimängu.

„Leidsime vormi, kus rohkemate inimestega said ikka kõik aktiivselt osaleda, formaat avas inimesi rohkem ja kõik õppisid midagi,“ ütles Kivinukk. Kevadkool toimus EMS­Li, Praxise ja Siseministeeriumi koostöös käiva Tarkade Otsuste Fondist toetatud projekti raames, millest loe lähemalt www.ngo.ee/tof.

Suve alul käivitame päris uue koolitussarja “Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud roh­kem või vähem kogenud praktikud, et külalisega ja omavahel arutada juhtimisega seotud küsimusi, vahetada kogemusi ja saada ning anda nõu. Uuri www.ngo.ee/jututoad.

Suvekool ja konverents

Surutisele vaatamata tundub, et ka tänavu saab korraldada kodanikuühiskonna suurüritu­sed EMSLi suvekooli ja konverentsi.

Suvekooli teemaks sai mõjud, see tähendab vabaühenduste tegevuste ja tulemuste hin­damine, mis on tänavu ju eriti aktuaalne, kus raha väheneb ning igaüks peab end rohkem tõestama igas sektoris. Toimumiskoht on selgumas, aga paigas on kuupäevad 11.-12. sep­tember. Jälgi reklaami www.ngo.ee/suvekool.

Kuuendale Eesti kodanikuühiskonna konverentsile koguneme Tallinnas seekord vaid üheks päevaks 27. novembril, aga sellele eelnevad neljas-viies maakonnas piirkondlikud konverentsid. Nii teeme selleks, et arutadagi kohe kohapeal, mida saame siin ja praegu ära teha, et kodanikuks olemine igal pool rohkem teadvustuks. Kodanikuharidus on ka kon­verentsi teemaks. Vaata lisa www.ngo.ee/konverents.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta