16. oktoobril tähistas maailm rahvusvahelist toidupäeva  ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks. Esimesena saavad sõna Aasta Ema 2013 Malle Kobin, Eesti Toidupank ja Teeme Ära ning Lets Do It! World Cleanup meeskond.

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine.

Suure osa oma toidust -  piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“ 

Nele Hendrikson, Toidupanga kommunikatsioonijuht:

  • Käitu poes sisseoste tehes teadlikult. Mõtle läbi kogused, mis perele vajalikud on ja ära mine hoogu näiteks sooduspakkumiste peale, ostes suuremaid koguseid, kui tarvis. Kui lõpuks tuleb ülejääk ära visata, pole sellest kasu kellelegi; 

  • Tühja kõhuga ei tasu poodi minna; 

  • Tea, kuidas hoida koju ostetud kaupa. On aed- ja puuvilju, mis säilivad paremini külmkapis, ja on neid, mis säilivad paremini toatemperatuuril või isegi tahavad päikeselisel aknalaual järelvalmida. Üldiselt ei taha olla külmkapis need puuviljad ja aedviljad, mis ka looduses vajavad päikest, et valmida, näiteks banaanid ja tomatid;

  • Tea nippe, mis aitavad toitu kauem säilitada. Näiteks:

    • Sügavkülma pandud leib on rösterist läbikäinuna värske ja mõnus. Isegi tavalises külmkapis säilib leib paremini, eriti suvisel ajal;

    • Kui oled koju ostnud liiga palju liha/hakkiha ja märkad, et ei jõua seda õigel ajal ära teha, prae see üle ja kasuta veel 2-3 päeva jooksul.

    • Kui ei õnnestu ülejääke vältida, tasub kombineerida nii, et järgmise päeva menüüs saaks ära kasutada eelmise päeva toidu. Midagi juurde ja jälle olemas. Loominguline ja maitsev.

    • Oluline on ka prügi sorteerimine. Biojäätmed eraldi ja need tuleks panna alati läbipaistvasse kilekotti, ei pea olema paberkott. Osad prügifirmad ei sorteeri muidu bioprügina seda. Nii et alati tasub huvi tunda, kuidas täpselt on kohalik prügivedu korraldatud, sest meie prügifirmade protsesside vahel on kohati märkimisväärsed erinevused. Nõnda muutub prügisüsteem otstarbekamaks ja keskkonnasõbralikumaks (nt CO2 emissioon on veidi väiksem).

Eva Truuverk, Teeme Ära Sihtasutus; Let’s Do It! World Cleanup:

“Iga inimene peaks suutma oma elu nii palju planeerida, et arvestada kui palju ta ise või ta pere sööb. On puhas rumalus visata toitu minema! Iga eestlane viskab aastas ära 61 kilogrammi toitu ja see on minu arvates suur probleem. Minu nipp on mitte kuhjata oma külmkappi asju ja pigem käin sagedamini poes.”

Toomas Trapido, Things.info kaasasutaja; Let’s Do It! World Cleanup:

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad. Näiteks väheneb oluliselt toidu transpordile kulutatav kütus ning kuna ise kasvatamine toimub pigem aiapidamise ja permakultuuri võtteid kasutades, siis pole ka suurte masinatega seotud kulutusi. Kõik need kulutused maksab lõpptarbija ühel või teisel moel kinni. Sellepärast on minu nipp kasvatada endale ise toitu, nii palju kui võimalik, sõltumata sellest, kas elan parasjagu maal või linnas.”

Sarnased artiklid