Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. Aasta kõige tähtsama looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga anti sel aastal Eesti loodust tutvustava Looduskalendri eestvedajale Gennadi Skromnovile.  Preemia suurus on 5000 eurot.

„Eelmisel aastal jälgis looduskalendri veebilehekülje vahendusel Eesti looduses toimuvad kuus miljonit inimest 185 erinevast riigist. Looduskaamerate ja iganädalaste harivate tekstidega veebiküljest on kujunenud kõige suurem ja edukam Eesti looduse populariseerija ja tutvustaja maailmas,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Gennadi Skromnov on Looduskalendri välja arendamise tulemusel teinud olulist ja tulemuslikku tööd inimeste ja looduse lähendamisel. Skromnov alustas Looduskalendri (www.looduskalender.ee) projekti 2005. aastal, mis kasvas välja www.ilm.ee portaalist.

Läbi aegade on käigus olnud üle 10 erineva veebikaamera koos iganädalaste harivate tekstide ja kommentaaridega. Looduskalender on omamoodi väärtusi kandev kodanikuliikumine, mis sünnib koostöös paljude vabatahtlike tõlkijate, loodusteadlastega ja IT-spetsialistide järjest uute innovatiivsete tehniliste lahendustega. Gennadi Skromnov on samuti hundiaasta idee üks autoritest ja eestvedaja.

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 33. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. 

Eesti looduskaitsemärki antakse välja 2011. aastast. Märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. 

Tänavu said Eesti looduskaitsemärgid kotkaste ja must-toonekure uurija Urmas Sellis, lastekirjanik ja loodusloo õpetaja Harri Jõgisalu, looduskaitsepoliitika edendaja Kaja Peterson, Haanja looduspargi talunik Agu Hollo, säästva looduskasutuse edendaja Vello Vainura ja looduskaitseametnik Maie Jeeseril. 

2013. aasta looduskaitsekuu teema „Pärand täis elu“ vaatleb käesolevat kultuuripärandi aastat nii öelda oma mätta otsast – looduse aspektist. Sarnane teemavalik rõhutab, et looduskaitse ning kultuuripärandi kaitse on ühe medali kaks külge, üks ilma teiseta ei toimi. “Pärandit loome me ise, aga see on tekkinud väga tihedas seoses meid ümbritseva loodusega, liikidega, kes meie ümber elavad ning aastaaegade ja sellest tulenevate võimalustega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid korraldavad kõikides maakondades ekskursioone, matku, loenguid, viktoriine, õppepäevi. Ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee

Looduskaitsemärkide saajate lühitutvustused:

Urmas Sellis, keda tunnustatakse panuse eest Eesti looduse tutvustamisel, kotkaste ja must-toonekure uurimisel ja kaitsmisel. Urmas on ornitoloog ja MTÜ Kotkaklubi asutaja, kes on juba üle kolmekümne aasta sihipäraselt tegutsenud nende ohustatud lindude kaitsel. Tema initsiatiivil alustati reaalses kaitsetegevuses satelliitsaatjate ning veebikaamerate kasutamist, mis on toonud eestlastele oluliselt lähemale nende pelguliste liikide argipäeva. Urmas on oluliselt panustanud must-toonekure kaitse planeerimisse ning samuti on ta väsimatu maaomanikega suhtleja.

Harri Jõgisalu, keda tunnustatakse panuse eest loodusõpetuse edendamisel ja kodumaa looduse hoidmise idee kajastamisel oma loomingus. Jõgisalu on olnud kauaaegne loodusloo õpetaja, kirjanik, Läänemaa looduskaitse pikaaajaline edendaja (ka Rapla- ja Harjumaal), kes tähistas sügisel oma 90. juubelit. Ta on nii isikliku eeskujuga kui loodust sügavalt austavas vaimus kirjutatud lasteraamatutega kasvatanud mitu loodusest hoolivat põlvkonda.

Kaja Peterson, keda tunnustatakse panuse eest Eesti looduskaitsepoliitika kujundamisse. Kaja on aktiivne looduskaitse edendaja ja tutvustaja nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta töötab aastast 1993 SEI Tallinnas ning tema eestvedamisel on instituudis aastaid analüüsitud Eesti looduskaitsepoliitikat ja -korraldust ning panustatud selle elluviimisesse. Peale selle on ta andnud suure panuse keskkonnamõju hindamise valdkonna arendamisse Eestis. Ta on aktiivne keskkonnaorganisatsioonide liige ning linnuvaatleja.

Agu Hollo, keda tunnustatakse aastaid kestnud tubli töö eest loodusväärtusi säilitava elulaadi edendamisel Haanja looduspargis. Ago Hollo on Haanja looduspargis asuva Hartsmäe talu ettevõtlik ja töökas peremees. Oma maailmavaate, väärtushinnangute, isikliku eeskuju ja autoriteediga on ta aastakümneid tõhusalt kaasa aidanud Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks olevate põhiväärtuste (pärandmaastik, looduse mitmekesisus) kaitset tagava elulaadi säilimisele Haanjamaal.

Vello Vainura, keda tunnustatakse aastaid kestnud tubli töö eest looduse säästliku kasutamise edendamisel. Vello Vainura on  säästva jahinduse propageerija, samuti olnud pikalt looduskaitse miilitsa ametipostil. Avaldanud palju elustiku ja jahieetika teemalisi artikleid. Viimased 22 aastat on hr Vainura elanud Emajõe Suusoo südames Leegosaare talus vaikses kooskõlas loodusega. Samuti on ta panustanud Emajõe Suursoo kaitseala kaitsekorraldusse.

Maie Jeeser, keda tunnustatakse pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest Hiiumaa looduse hoidmisel ja kaitse korraldamisel. Maie Jeeser, kes tänavu tähistab oma 75. juubelit, on Hiiumaal looduskaitsevaldkonnas aktiivselt tegev olnud üle 40 aasta. Seda  nii looduskaitseametnikuna kui erinevate huviühenduste liikmena. Praeguses Hiiumaa looduskaitsepildis on selgelt näha tema  tegevuse jälgi, olgu nendeks siis võitlus kiviaedade, suurte puude või haruldaste taimeliikide säilitamise pärast. Samuti oli võtmeisikuks saare kaitsealade võrgustiku kujundamisel.

Sarnased artiklid