AS Kunda Nordic Tsement avas 5. novembril tehnoloogilise liini tahkete jäätmekütuste koospõletamiseks tsemendiahjudes. Projekti üldiseks eesmärgiks on energiaressursside jätkusuutliku kasutamise ja jäätmete taaskasutuse edendamine ning elukeskkonna saastekoormuse vähendamine. Ühtlasi toimus projekti „Põlevate tahkete jäätmete taaskasutamine AS Kunda Nordic Tsement tsemendipöördahjudes” pidulik lõpetamine.
AS Kunda Nordic Tsement avas 5. novembril tehnoloogilise liini tahkete jäätmekütuste koospõletamiseks tsemendiahjudes. Projekti üldiseks eesmärgiks on energiaressursside jätkusuutliku kasutamise ja jäätmete taaskasutuse edendamine ning elukeskkonna saastekoormuse vähendamine. Ühtlasi toimus projekti „Põlevate tahkete jäätmete taaskasutamine AS Kunda Nordic Tsement tsemendipöördahjudes” pidulik lõpetamine.
- Jäätmed
- 5. november 2009
- Tuld pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Kahe aasta jooksul teostatud tööde tulemusena väheneb fossiilsete kütuste, põlevkivi ja kivisöe, osakaal tsemenditootmises ja ühtlasi ka tahkete jäätmete ladestamine Eesti prügilates. Niimoodi panustab Kunda Nordic Tsement kliimamuutuste vähendamisse. AS Kunda Nordic Tsement on täna ainus ettevõte Eestis, kelle tehnoloogiline protsess võimaldab eeltöödeldud jäätmete suures koguses koospõletamist. Tahkete jäätmete energiakasutus tsemenditootmisel on üheks võimaluseks jäätmete taaskasutusel. Eelkõige on seatud eesmärgiks vähendada taaskasutamiseks mittekõlbulike tahkete pakendijäätmete, auto- ja elektroonikaromu jäätmete lõppladestamist prügilates. Projekti käigus paigaldatud tehnoloogiline liin võimaldab vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust 85 000 tonni ulatuses aastas.
„Kunda Nordic Tsement peab oluliseks leida lahendusi fossiilsete kütuste osakaalu vähendamiseks tsemenditööstuses, pöörates erilist tähelepanu kütuste kasutamisega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamisele,“ ütles AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein. „Tsemenditööstus on olemuselt väga energiamahukas tööstusharu – seetõttu on väga oluline panustada ettevõtte tegevuses säästva energiakasutuse põhimõtetesse,“ lisas Einstein.
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi kaasrahastatud projekti nr EE-0019 eesmärgiks oli jäätmekoormuse vähendamine Eestis läbi jäätmete kütusena taaskasutusse võtmise AS-i Kunda Nordic Tsement tsemendipõletusahjudes ja põlevkivikasutuse vähendamine. Tänaseks ellu viidud projekti käigus projekteeriti tehnoloogiline liin, hangiti vajalikud seadmed ning teostati ehitustööd. AS-i Kunda Nordic Tsement kahele tsemendipöördahjule paigaldati tahke jäätmekütuse käitlussüsteem: ladu ja vastuvõtuseadmed, transpordi- ja toitesüsteem, dosaatorid, põletid ja automaatjuhtimisseadmed. Dosaatorseadmetest kannab suruõhk peenestatud jäätmekütuse põletitesse. Kütuseosakesed põlevad ca 2000 0C temperatuuriga leegis täielikult.
Põlevate tahkete jäätmete kasutamine kütusena vähendab ka vajadust kasutada kodumaist taastumatut fossiilset kütust – põlevkivi. Jäätmekütuste osakaal tsemendi tootmisel tõuseb uue tehnoloogilise liini kasutusel eeldatavalt ca 35%-ni kogu vajaminevast kütusest. Jäätmekütuste kasutamisel sellises mahus väheneb CO2 heitmete tase 5% võrreldes praeguse tasemega.
Aastatel 2008–2009 ellu viidud projekti lõppmaksumus on ligikaudu 33 miljonit krooni. 23 protsendi ulatuses rahastati projekti Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismist. Projektis osalesid partneritena ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinna Tehnikaülikool ja Kunda Linnavalitsus.
Projekti pidulik lõpetamine toimus neljapäeval, 5. novembril AS-i Kunda Nordic Tsement tehases Kundas.
AS Kunda Nordic Tsement on 1870. a. asutatud Eesti ainus tsemenditööstus, mis käesoleval ajal kuulub HeidelbergCement Groupi koosseisu. Ettevõtte põhi- tegevusalaks on erinevat liiki tsementide, klinkri ja lubjakivikillustiku tootmine.
 |
| Foto: Lao montaaž. |
„Kunda Nordic Tsement peab oluliseks leida lahendusi fossiilsete kütuste osakaalu vähendamiseks tsemenditööstuses, pöörates erilist tähelepanu kütuste kasutamisega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamisele,“ ütles AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein. „Tsemenditööstus on olemuselt väga energiamahukas tööstusharu – seetõttu on väga oluline panustada ettevõtte tegevuses säästva energiakasutuse põhimõtetesse,“ lisas Einstein.
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi kaasrahastatud projekti nr EE-0019 eesmärgiks oli jäätmekoormuse vähendamine Eestis läbi jäätmete kütusena taaskasutusse võtmise AS-i Kunda Nordic Tsement tsemendipõletusahjudes ja põlevkivikasutuse vähendamine. Tänaseks ellu viidud projekti käigus projekteeriti tehnoloogiline liin, hangiti vajalikud seadmed ning teostati ehitustööd. AS-i Kunda Nordic Tsement kahele tsemendipöördahjule paigaldati tahke jäätmekütuse käitlussüsteem: ladu ja vastuvõtuseadmed, transpordi- ja toitesüsteem, dosaatorid, põletid ja automaatjuhtimisseadmed. Dosaatorseadmetest kannab suruõhk peenestatud jäätmekütuse põletitesse. Kütuseosakesed põlevad ca 2000 0C temperatuuriga leegis täielikult.
 |
| Foto: Ladu seestpoolt. |
Põlevate tahkete jäätmete kasutamine kütusena vähendab ka vajadust kasutada kodumaist taastumatut fossiilset kütust – põlevkivi. Jäätmekütuste osakaal tsemendi tootmisel tõuseb uue tehnoloogilise liini kasutusel eeldatavalt ca 35%-ni kogu vajaminevast kütusest. Jäätmekütuste kasutamisel sellises mahus väheneb CO2 heitmete tase 5% võrreldes praeguse tasemega.
Aastatel 2008–2009 ellu viidud projekti lõppmaksumus on ligikaudu 33 miljonit krooni. 23 protsendi ulatuses rahastati projekti Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismist. Projektis osalesid partneritena ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinna Tehnikaülikool ja Kunda Linnavalitsus.
Projekti pidulik lõpetamine toimus neljapäeval, 5. novembril AS-i Kunda Nordic Tsement tehases Kundas.
AS Kunda Nordic Tsement on 1870. a. asutatud Eesti ainus tsemenditööstus, mis käesoleval ajal kuulub HeidelbergCement Groupi koosseisu. Ettevõtte põhi- tegevusalaks on erinevat liiki tsementide, klinkri ja lubjakivikillustiku tootmine.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
