Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri tudengid jälgivad augustis Tartu kesklinna parkides aega veetvaid inimesi. Sellega tahetakse välja selgitada, kui palju parke kasutatakse ja mida nendes tehakse. Vaatlused on seotud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektiga Kureeritud Elurikkus. Uuringu tulemuste põhjal hinnatakse parkide kasutuskoormust ning plaanitakse uusi tegevusi, et pargid linlastele atraktiivsemaks ajaveetmiskohaks ümber kujundada.

Kureeritud Elurikkuse ühe eestvedaja Anna-Liisa Undi sõnul on sel suvel eelnevalt uuritud parkide looduslikku elurikkust, nüüd keskendutakse inimeste vajadustele ja vaatenurgale.

“Linn on inimeste elukeskkond, seega on vajalik, et me ennast oma keskkonnas hästi tunneks,” lausus Unt, “Liigirikkad pargialad on samas linnalooduse pelgupaigad, mistõttu on oluline, et Tartu pargid täidaksid mõlemat eesmärki.”

Maaülikooli tudengid vaatlevad Uueturu ja Kaubahoovi parki, Vabaduse puiestikku ja Emajõe äärsete suvekohvikute promenaadiala ja registreerivad seal kõik inimesed. Vaatlejad märgivad üles selle, mida iga pargis viibija teeb ning lisavad kaardile tegevuse asukoha. Lisaks fikseerivad tudengid vaadeldava soo, vanuse ja selle, kas ta on pargis üksi või teistega koos. Vaatlused aitavad muuhulgas teha järeldusi, millised inimrühmad milliseid pargialasid kasutavad ja kuidas mõjutab parkide kasutust näiteks ilm või nädalavahetus.

Tudengite juhendaja, Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri lektor Peeter Vassiljevi sõnul saab vaatlustega välja selgitada nii inimeste käitumismustrid kui teha ka statistilisi järeldusi. Kesklinna parkides kasutatav metoodika on Maaülikoolis välja töötatud 90 teadlast hõlmavas üle-Euroopalises teadusprojektis BlueHealth. Üheksa teadusasutusega seotud projekt uuris, kuidas veekogude ääres viibimine mõjutab inimeste tervist.

“Konkreetsetel aladel jälgiti inimeste käitumist ja vaadeldi, mida nad seal teevad. Hiljem püstitati samadesse kohtadesse väikevormid. Anne kanali äärde ehitati näiteks jõeni viiv puidust platvorm. Seejärel uuriti ja vaadeldi, kas ja kuidas see inimeste käitumist muutis ning kas väikevormid tõid veeäärsetele aladele kasutajaid juurde,” selgitas Vassiljev.

Parkides vaatlusi tegev tudeng Raiko Jaeski ütles, et tegu on tavapärasest õppimiset erineva ja huvitava ülesandega. “Vaatlemisel hakkad paremini märkama, kes parkides liiguvad. Näiteks ratastooliga inimesi pole me üldse näinud ja ka teismelisi on vähevõitu. Pargialasid kasutatakse praegu üldse suhteliselt vähe,” tõdes ta. Maaülikooli tudengid vaatlevad ja loendavad pargikülastajaid septembrikuu esimeste päevadeni. Peeter Vassiljevi sõnul on kavas jätkata vaatlusi Kureeritud Elurikkuse fookuses olevates parkides ka järgnevatel aastatel.

Projekti Kureeritud Elurikkus eesmärk on järgnevatel aastatel Tartu kesklinna pargid ümber kujundada: tuua parkidesse rohkem tegevusi ning muuta need põnevamaks ja seega enam kasutatavamaks, selliseks keskkonnaks, kus loodus ja inimene on sõlminud sümbiootilise vaherahu. Projekti lõppemisel uuritakse ja mõõdetakse parke uuesti, et mõista, kas muudatused on end õigustanud ja mida peaks edaspidi arvesse võtma.

Kureeritud Elurikkus on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kandidatuuriraamatus esitatud projekt, mida veavad maastikuarhitektid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg. Rohkem infot saab projekti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta