Kõrghariduses algatatavate muudatuste põhimõtted ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo välja Tallinna Tehnikaülikooli arengukonverentsil.

Eelnõu kohtaselt saavad alates 2012. aasta sügisest õpinguid alustavad tudengid eestikeelsetel õppekavadel õppida tasuta, kui nad täidavad oma õppekava täies mahus ehk saavutavad semestris 30 ainepunkti. Kui üliõpilane seda ei suuda või ei soovi, on kõrgkoolil õigus, kuid mitte kohustus, nõuda osalist õppekulude hüvitamist. Kindlasti ei tähenda see õppimise kõrvalt töötamise keelamist, kuid üliõpilased peavad oma tegevust paremini planeerima, et õpingud ei veniks ega katkeks.

Üheks erandiks õppekava täitmisel on välismaal teadmisi täiendamas käivad tudengid. Nimelt näitab ülikoolide kogemus, et vahepeal välismaal õppinud tudengid ei suuda oma õppekava sajaprotsendiliselt täita. Põhjuseid on siin erinevaid, kuid mobiilseid tudengeid ei soovita karistada ning vahepeal välisriigis õppinud tudengitel on võimalik pikendada õppeaega.

Olulise muudatusena kaob eelnõu kohaselt riiklik koolitustellimus ja selle asendab riigieelarvest õppeasutustele makstav tegevustoetus. Selline süsteem annab riigile paremad võimalused täpsustada kõrgkoolide ülesandeid ning tegevusvaldkondi, vähendada dubleerimist ning toetada riiklikult olulisi arendusvaldkondi, lisaks saab laiemalt hinnata ülikoolide tegevuse tulemust ja kvaliteeti. Samas ei kitsenda uus süsteem õppeasutuste autonoomiat, endiselt on nende otsustada, kui palju õppekohti ja millistes valdkondades nad loovad.

Paralleelselt nüüd välja käidud muudatustega jätkub töö vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi kallal. Siin on põhimõtteks võetud, et see baseerub tegelikul sotsaalmajanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid tudengeid, kelle leibkonna majanduslik olukord ei võimalda tagada minimaalseid elatusvahendeid täiskoormusel õppimiseks.

Eelnõu tekstiga saab tutvuda e-õiguse vahendusel: http://eelnoud.valitsus.ee/main#bgxaI9f2