Jõulud toovad koduköökidesse küpsetamise lõhnad, ümber laua kogunenud lähedased ja tunde, et saame kõik koos aja maha võtta. Samas näitavad uuringuandmed, et paljude eestlaste jaoks on pühadeaegne köök koht, kus rõõm puhkepäevadest kipub kõige kergemini käest libisema. Sisekujundaja jagab praktilisi soovitusi, mida köögis korda saata, et pühadetoimetused läheksid sujuvamalt ja jätaksid rohkem aega nende toredate päevade nautimiseks.

Ülalnimetatud uuringu kohaselt pidas 28% vastanutest kõige vähem meeldivaks majapidamistööks köögi koristamist. Järjekorras teiseks kõige ebameeldivamaks tööks nimetas peaaegu iga kolmas käsitsi nõudepesu. Mõlemad tööd kipuvad detsembris mitmekordistuma. IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere on märganud, et suur osa puhkuseaegsetest kitsaskohtadest saab alguse köögist, mis ei sobi tihedaks kasutamiseks.

„Detsembri lõpus saab köögist ühekorraga pagarikoda, suhtlusnurgake ja serveerimiskoht, mis kõik on korraga kasutuses. Kuid paljud hoiavad sel ajal köögi samasugusena kui juulis.“

 

Lase köögil end jõuluajal parimast küljest näidata

 

Nii nagu kodu seatakse pühadeks korda ja kaunistatakse, tasub selleks ajaks ette valmistada ka köök, et seal oleks lihtsam toimuvaga sammu pidada. Tee peamised tööpinnad tühjaks, lisa korrastajaid ja pane sagedamini kasutatavad köögitarvikud käeulatusse – kõik see paneb ruumi sinu jaoks paremini toimima. Vürtse, õlisid, küpsetusvahendeid ja lõikelaudu kasutatakse pühade ajal tihti mitu korda päevas, nii et nende paigutamine käeulatusse teeb toidu valmistamise palju mugavamaks.

„Isegi kakskümmend minutit ettevalmistusi võib pühadeaja lihtsamaks teha. Pühadeks korda seatud köök tähendab, et saame kulutada vähem aega asjade otsimisele ja rohkem aega kokkamise nautimisele,” selgitab B. Mikvere.

 

Kui nõudepesu sujub, teeb seda ka kõik muu

 

Uuringutulemused kinnitavad seda, mida paljud pered niigi teavad: nõude pesemine on üks suuremaid tõrvatilku pühadeaja meepotis. Kuid sisekujundaja usub, et selle põhjuseks pole nõudepesu ise, vaid hoopis süsteemi puudumine. Sageli ilmuvad taldrikuhunnikud kiiremini kui nendega suudetakse toime tulla, külalised toovad asju kööki, teadmata, kuhu miski käib, ja valamust saab maja kõige tihedamas kasutuses olev ala.

B. Mikvere ütleb, et siin võivad kaalukeeleks saada väikesed muudatused.

„Kindel koht kasutatud nõude jätmiseks, enne nõudepesu kuivatamisala sisseseadmine ning pesuvahendite ja köögirätikute hoidmine samas kohas aitavad päeva jooksul tekkivat kaost vältida. Hilisemat koristamist võib märgatavalt hõlbustada ka palve, et külalised paneksid nõud kokkulepitud kohta. Samuti rõhutab ta, et lihtne viis segaduse vähendamiseks on kasutada pühade ajal vähem nõusid. Taaskasuta klaase, pane toit lauale ja hiljem külmikusse ühes ja samas ilusas küpsetusvormis ning hoia toiduvalmistamise ajal biojäätmete nõu lähedal – nii on sul pärast üllatavalt lihtsam, sest pesemist ootavaid nõusid on vähem."

 

Mikropuhastuse vaikne jõud

 

B. Mikvere teab, et pühadeaegse kokkamise etapid lõpevad harva puhtuse ja korraga. Kõigepealt tulevad ettevalmistused, siis söömine. Sellele järgneb toidu soojendamine uute külaliste jaoks. Samuti suupistete valmistamine. Iga uue sammuga kaasneb uus kiht segadust. Kogu kasutatud varustuse puhastamise edasilükkamine ja korraga pesemine lõpeb peaaegu kindlasti masendusega.

„Väikeseid, peaaegu nähtamatuid tegevusi, mis hoiavad köögi korras, nimetatakse mikropuhastuseks. Tööpinna eri toimetuste vahel puhtaks pühkimine, pakendite kohe ära viskamine või töövahendi puhtaks loputamine enne selle kõrvalepanekut võib tunduda väikese liigutusena, kuid üheskoos takistavad need köögi libisemist hetke, kus kõik hakkab üle jõu käima,” selgitab sisekujundaja.

Samuti tuletab ta meelde, et mõtlema ei pea mitte ainult funktsionaalsusele, vaid ka atmosfäärile.

„Köögi emotsionaalne foon loob pühademeeleolu. Soe valgustus, mõni roheline taim või kauss maiustustega annavad ruumile õdusama ilme. Kui köök tundub mõnus, kogunevad inimesed nagu iseenesest just sinna, sest elu keeb just köögis.“

Uuringu kohta:

IKEA tellitud uuringu viis Eestis ja teistes Balti riikides läbi Norstat käesoleva aasta septembris. Kokku osales uuringus igast Balti riigist 1000 inimest. Veebipõhine uuring keskendus köögiga, selle korraldamise ja väljakutsetega seotud teemadele, millega riigi elanikud köögis kokku puutuvad. Uuring hõlmas ka elanike harjumusi söömise ja toiduvalmistamise osas ning praktilisemaid küsimusi nagu soov kööki renoveerida.

Sarnased artiklid