Oktoobri esimesel nädalavahetusel (05.11–08.11.2015) toimunud EBEC Tallinn insenerivõistluse kahepäevasest eelvoorust, kus osales 180 TTÜ üliõpilast, pääses finaalvooru ülesandeid lahendama 10 võistkonda. Võistkondadest 5 said lahendada kahepäevasel finaalvõistlusel Eesti Telekomi teoreetilist ülesannet ja 5 PKC Eesti praktilist ülesannet. Eesti finaalvooru kaks võitjat võistlevad 2016. aasta kevadel edasi regiooni ülesel võistlusel Kaunases.

Eelvoorus TransferWise’i ülesande lahendamisel II koha saavutanud võistkond sattus finaalvooru PKC Eesti praktilist ülesannet lahendama.

Ülesandeks oli kavandada ja ehitada teibirulli lõikur, mis vastaks järgmistele kriteeriumitele: sisaldab liikumismehhanismi ja on ohutu, lõikab kõiki etteantud teipe, vahetada on võimalik nii lõiketera kui ka teibirulle, lõikur on praktiline, ergonoomiline, innovaatiline ja hea välimusega. Ehitamiseks anti aega 15 tundi ja kasutada võis üksnes ette antud materjale ning tööriistu.

TransferWise’i nime saanud võistkond ehitas teibirulli lõikuri nimega Lõigu 1.0. Kuigi antud võistkonna töö valmis esimesena, oli Lõigu 1.0 valmimise protsess väga keerukas ja esitas palju väljakutseid. Esimene väljakutse esitati juba enne finaalülesandega tutvumist, nimelt võistkonna ainus meesliige, kellele olid pandud kõik lootused praktilise ülesande lahendamisel, pidi oma indiaka meeskonnaga Tartumaa meistrivõistlustel osalema. Seega kogu loomise ja ehitamise protsess tuli läbi teha neidudel iseseisvalt.

Lõikurite ehitamine toimus Mektory ruumides, kus on olemas ideede elluviimiseks kõik vajalik ning ülesande lahendamise kestel sai kasutada hästi varustatud puidu-, metalli- ja värvitöökoda, osavamad meeskonnad tegid isegi keevitustöid.

Hoolimata sellest, et TransferWise võistkonna neiud olid varasemalt akutrelli vaid käes hoidnud ja puutusid kokku peitli ning tikksaega esimest korda, oli meesliikme üllatus suur, kui ta esitluse tegemise hommikul täiesti toimivat ja töölaual püsivat teibirulli lõikurit nägi.

Lõigu 1.0 valmistamisel kasutasid neiud puitu, vineeri, pleksiklaasi, metallkruvisid, keermelatti, vaibanoa tera ja teipi. Teadlikult valiti ehitamise protsessi võimalikult vähe erinevaid materjale, et pärast toote kasutuks muutumist, saaks võimalikult palju sellest taaskasutada nt metalli sulatada ja puiduga kütta.

Lõigu 1.0 valmimise protsess oli väga kogemusterikas ja hariv. Näiteks said neiud akutrelli kasutamise eelselt kaasvõistlejatelt trelli kasutamise kiirkursuse, et selle otsa paigaldada sobiva suurusega puur. Pleksiklaasi augu puurimine trelliga aga ei õnnestunud mistõttu saadi järgmine kiirkursus veelgi suurema ja võimsama masina juures. Masin töötas aga selle puuri külge sulas kinni puurimisel eemaldunud plast. Plasti pärast sellist kogemust kuumaks minevate masinate abil ei lõika.

Kõige suuremaks võiduks Eesti finaalvõistlusele pääsemisest oli neidudele praktiline kokkupuude erinevate tööriistadega. Tõenäoliselt ei kasutatud kõigiks töödeks kõige õigemaid tööriistu aga edaspidiseks on kadunud hirm kasvõi kõige lihtsama, akutrelliga kruvimise või puurimise ees.

Kui elu viib jälle kokku suurte ja hirmsat häält tegevate masinatega, siis pärast ohutu kasutamise koolitust nii inimese kui masina vaatepunktist, saab töö alata. Pärast praktilist nädalavahetust tuleb tõdeda, et tööriistad on selleks, et nende abil lihtsamalt oma eesmärkideni jõuda.

EBECi näol on tegemist insenerivõistlusega, mis koosneb 87 kohalikust, 15 regionaalsest ning finaalvoorust. Kokku osaleb EBECil üle 5000 tudengi 32 erinevast Euroopa riigist. EBEC Tallinn on esimene kolmest voorust, mida korraldab rahvusvaheline tudengiorganisatsioon BEST.

EBEC Tallinn 2015 esimeses voorus said Tallinna Tehnikaülikooli tudengid omal valikul lahendada suurettevõtete Helmes, TransferWise, ABB, Merko Ehitus Eesti, või Skeleton Technologies igapäevaseid probleeme.

Teises ehk finaalvoorus said esimese vooru võitnud võistkonnad valida, kas lahendavad teoreetilist või praktilist ülesannet. Finaalvooru ülesanded koostati Eesti Telekomi ja PKC Eesti poolt.

Teoreetilise ja praktilise ülesande võidumeeskonnad pääsevad edasi esindama Eestit rahvusvahelistel insenerivõistlustel, millel on kaks alavooru: regionaalne voor, mis toimub 2016. aasta kevadel Kaunases ja lõppvõistlus, mis toimub toimub 2016. aasta suvel Belgradis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta