Kui muistsed eestlased nimetasid hiieks ainult tammikut; siis usun et on aeg laiendada hiie mõistet kõigile Eestis kasvavatele puudele (isegi kaskedele). Esiteks on teaduse areng muutnud meie mõistet puudest ja teiseks võimaldaks see meil paremini kaitsta metsa röövraie ja muu sellise eest.

Vanad eestlased pidasid just tamme pühaks ilmselt seepärast, et tamme juur läheb otse ja sügavale maa sisse. See tähendas ja võimaldas sügavamat ühendust Maaema ja looduse naiseliku küljega. Samuti kasvab tamm vanaks ja jämedaks. Ilmselt oli põhjuseid veelgi, kuid esivanemate käest enam küsida ei saa. Märkimisväärne on, et minu vanaema ütles, et teatud (temale teadaolevatel) põhjustel on tammepuu hea nõiduste ja needuste murdmiseks. Kui üldiselt arvatakse, et pihlakas kaitseb, siis minu vanaema ütles, et tamm mitte ainult ei kaitse, vaid aitab ka murda.

Kaasaegne teadus on avastanud, et puu seob süsinikdioksiidi ja toodab hapnikku. Sellega on ta õhuvärskendaja, puhastaja ning tootja. Täna seisame me silmitsi keskkonnakriisiga, kus süsinikuheidete maksustamise kaudu on isegi õhk juba maksu all. Sellises olukorras on iga puu, nii tamm, mänd, kuusk, paju, haab, saar, toomingas, pärn, vaher, kastan ja isegi kask ja ka kõik põõsad mitte ainult kulla, vaid teemantide väärtusega. Seega pean ma mõistlikuks hiie käsitlust laiendada ja kutsun Eesti üldsust üles seda tegema ja omaks võtma.

See lõputu vaidlus röövraie, lageraie ning raiemahtude ümber tuleks ruttu ära lõpetada. Hiie mõiste laiendamine võimaldaks seda üsna lihtsalt teha. RMKst saaks siis Hiiehoolduskeskus. Sellest tulenevalt muutuks ka metsa hooldamise loogika. Praegune metsa "majandamine" lõppeks ning asenduks hooldamise ja hooldusega. Lõppeksid lõputud vaidlused selle üle, kui vanalt tohib puud raiuda, kas puud tohib müüa jne.

 

Puu on püha, hiis on haldjale, metsad on kopsud.

 

Selle tunnuslausega tuleks hakata arendama uut Hiiehoolduskeskust. Metsast võiks saada Eesti kultuuripärand, mille raiumist me maksimaalselt piirame ning mida me hooldame, arendame ja kasvatame ning austame. Vanad eestlased uskusid, et hiies elavad haldjad, vaimud, libahundid, kratid ja muud olendid. Mets oli nende jaoks Jumal ja Jumala koda.

Tule ja mõõgaga toodud ristiusk muutis seda ning eestlased on tänaseks oma muistseid pühi kombeid ja tavasid unustamas. Jeesus Kristus ei anna mitte mingit eelisõigust mitte ühelegi kogudusele. Eestlastel on õigus, ja isegi kohustus, uskuda omal maal omaenda usku, pesta maha nii võõrusundite ristimisvesi, kui rahameeste numbripatakad ja võtta mets uuesti enda kontrolli alla.

Isegi, kui me ei laienda hiie mõistet, on päevselge, et see vassimine RMK ümber peab lõppema. Suvaline puude langetamine ja looduse röövimine ei ole okei. Arusaadavalt on inimesed ka siin raha pärast taas kord lolliks läinud ning ei näe, kuidas kaugemas tulevikus selle suure rumaluse eest arved ikkagi ära tuleb maksta.

Ei pea olema mingi hüper-super puudekallistaja punk-rokk-hipi, et puid kaitsta. Kordame seda, mida teadus on avastanud: puu seob süsinikdioksiidi ja toodab hapnikku. Meie teaduspõhine ühiskond peaks keskenduma sellele teaduslikule faktile ning siis hakkavad kõik asjad justkui iseenesest paika loksuma.

Seega kutsun ühelt poolt üles keskenduma olulistele teaduslikele tõsiasjadele ja teisalt laiendama, eeskätt just nendele tõsiasjadele tuginedes, hiie mõistet.

Sarnased artiklid