Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni

Praeguseks on teadlased kirjeldanud enam kui 2 miljonit liiki, kusjuures miljonid liigid on veel avastamata. Olgugi, et liikidel on iseeneslik väärtus, pakuvad paljud neist selle kõrval inimkonnale ka ökosüsteemiteenuseid – näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, lagundavad orgaanilisi ja tehislikke materjale.

Kuna meil puudub standardiseeritud süsteem eri liikide väärtuse määramiseks, tekib olukord, milles on lihtne teha järeldus, et üks või teine liik ei oma justkui mingit väärtust. Selle tulemusena on inimkond pikemalt mõtlemata leidnud õigustusi tegevustele, mis vähendavad elusorganismide populatsioone või hävitavad terveid liike.

Uurimuses „A price tag on species“, mis avaldati teadusajakirjas Research Ideas and Outcomes, teeb Eesti ja Rootsi teadlastest koosnev uurimisrühm ettepaneku omistada kõigile liikidele ametlik väärtus „liikide aktsiaturuna“ (LAT) kirjeldatava mehhanismi abil (ingl species stock market). Nagu harjumuspärane aktsiaturg, annaks ka LAT ühtse aluse kõigi sellel kaubeldavate varade hetkehinna määramiseks.

Siiski hõlmaks LAT ka aspekte, mis seda tavalisest turust olemuslikult eristavad. Omand, tehingud ja kauplemine toimiksid uudses vormis. Arusaadavalt ei ole liikidel omanikke, ning ka „kauplemine“ ei seisneks omandit moodustavate õiguste üleandmises aktsionäride vahel. „Müük“ omakorda tähistaks protsesse – näiteks sõda, koosluse hävitamine või häiring, saastamine – mille tulemusena liik mingist piirkonnast kaob.

„LAT võimaldaks niisugused tehingud hinnastada, ning vastavat hinda saab näidata arvena, mille müüja peab tasuma viisil, mis toetab üleilmset elurikkust,“ selgitas uurimuse juhtivautor prof Urmas Kõljalg (Tartu Ülikool).

Seevastu tegevused, mis soosivad elurikkust – liigi isendite loodusliku säilimise ja leviku soodustamine – oleksid samastatavad ostutehinguga liikide börsil. Ka ostudel oleks hind, ent nende puhul tuleks seda pigem mõista liigi väärtuse kasvatamisena. Siin tähistaks „raha“ investeeringut elurikkuse suurendamisse.

„Taolistele tegevustele ühtse hinnastamissüsteemi loomine annab loodetavasti tulemuseks selle, et väärtust suurendavate tegevuste eiramine ja tähelepanuta jätmine muutub üha raskemaks,“ lisas Kõljalg.

On huvitav, et LAT põhineb digiliigi rakendamisel. Viimase näol on tegemist kirjeldatud või veel kirjeldamata, kuid DNA järjenduste põhjal järelduslikult eksisteerivate liikidega, millesse on koondatud kogu meie teadmine liigi tunnuste, elupaiga, ökoloogia, leviku, funktsionaalsete omaduste ja suhete kohta teiste liikidega.

Selleks, et LAT toimiks kirjeldatud viisil, tuleb süsteemi kaasata kõik liikide olemasolevad digiteeritud faktid, sealhulgas loodusmuuseumite ja botaanikaaedade kogudes talletatav liigiinfo, geenipankade DNA järjestused ja keskkonnaga seotud andmestik. Siia tuleb lisada ka uurimistöödes avaldatud andmed liikide kohta.

Uurimuses esitatud ettepaneku kohaselt koordineeriksid LAT arendustööd rahvusvahelised taksonoomide ja majandusteadlaste ühendused. 

„On arvata, et LAT praktikas rakendamine nõuab uudsete probleemide lahendamist, ent oleme seisukohal, et liikide hinnastamine ning seeläbi ka neid ohustavate tegevuste maksumuse määramine on kõige realistlikum ja käegakatsutavam viis pidurdada elurikkuse kao kiirust,“ ütles Kõljalg. „Ükski inimolend ei saa LAT-st vahetut rahalist kasu, kuid kõik Maa asukad – sealhulgas inimesed – võivad sellest võita läbi liikide ja elu säilimise.“

Uudis avaldati Washington Post veebiväljaandes.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta