Uue aasta algusega said Austria linnast Linzist ja Leedu pealinnast Vilniusest Euroopa kultuuripealinnad, võttes teatepulga üle Liverpoolilt Ühendkuningriigis ja Stavangerilt Norras. Linzi ja Vilniuse lisandumisega on alates 1985. aastast kultuuripealinnaks kokku olnud 39 Euroopa linna.

Suuruselt kolmas Austria linn Linz oli kunagi imetlusväärne kaubanduspunkt Doonaul, tööstusala koos kõigi tõrgete ja riskidega. Täna on linnast saanud 200 000 elanikuga majanduslikult edukas, moodne elukoht.
 
Kultuuriaasta jooksul saab paljude teiste ürituste kõrval Linzi kunstimuuseumis näha näitust „Art in Unusual Places“, kuhu on kokku toodud austria parimad kunstitööd kokku 30st kollektsioonist ning muuseumist.
 
Ligi 600 000 elanikuga Vilnius on Leedu suurim linn, mis oli sajandeid leedu, poola, vene ja juudi kultuuri ristumiskoht. Teise maailmasõja ajal hävitati aga suur osa juudi kogukonnast ning linna kultuuripärandit laastati veelgi nõukogude võimu ajal.
 
Aasta kultuurisündmusteks saavad Vilniuses projektid "Art in Unusual Places", Vilniuse raamatulaat, tänavamuusika päev, kultuuriöö ning aastatuhande laulufestival.
 
Rohkem kui 20 aastat Euroopa kultuuripealinnade projektiga rahastab EL kultuuripealinnaks olemist 1,5 miljoni euroga. Idee on näidata erinevust Euroopa linnade vahel, samas ka rõhuda erinevate kultuuride sarnasustele.