Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse, millega täpsustatakse lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimekirja, juurde tuleb 254,6 km jagu kaitstavaid jõelõike, aga 84,8 km võrra ka kustutatakse.

„Vaatasime nimekirja kriitilise pilguga üle, sest oleme uuringutest tarkust juurde saanud. Kus lõhelised ikka elada ei taha, ei ole põhjust ka piiranguid peal hoida. Tänu nimekirjast välja arvamistele kaob kalapääsu tagamise kohustus 12 paisul, neist kaheksal ei tule enam taotleda vee erikasutusluba,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Määruse muutmise käigus nimistusse kuuluvaid jõelõike pikendatakse ning lisatakse (20 jõge, pikendamisi kokku 254,6 km), kuid ka lühendatakse ja kustutatakse (14 jõge, lühendamisi kokku 84,8 km) vastavalt looduses esinevatele oludele ja toimunud muutustele.

Kaitstavate jõgede nimistust jäetakse täies pikkuses välja Köökmäe oja (varem Loodi oja), Voika oja (Võika oja) ja Võlupe jõgi ning vähendatakse Ahja jõe, Kaberla oja, Kolga jõe, Kolga oja, Kongla oja, Leisi jõe, Lemmejõe, Loobu jõe, Nõva jõe, Sõmeru jõe ja Ura jõe kaitstavaid lõike.

Köökmäe oja on jõeforellile elupaigaks sobimatu, kuna oja alamjooks on inimtegevuse käigus täielikult ümber kujundatud, samuti on ojal neli paisu, mis takistavad kalade rännet ja kahandavad elupaikade väärtust.  Oja avamiseks ja taastamiseks vajalikud kulutused oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes saadava kasuga elupaikade ja liikide kaitsel.

Voika oja forellipotentsiaal on oja väiksust arvestades tühine ning investeeringuvajadused suured ning Võlupe jõe elupaigaline väärtus lõhilaste sigimis- ja elupaigana on madal.

„Kaitstavaid jõgesid tuli 250 kilomeetri jagu küll juurde, ent pikendatavatel või lisatavatel jõelõikudel asuvad paisud pole enamikule kaladele rändetakistuseks, seega ei kaasne seal täiendavat kalapääsu rajamise vajadust,“ märkis Pomerants ning lisas, et lisandunud jõelõikudega tagatakse kaitse rohkem kui 18 000 potentsiaalsele laskujale, mille kalanduslikku väärtust hinnatakse ligi miljonile eurole.

Vastavalt katsepüükide andmetele lisatakse kaitsealuste veekogude nimistusse Angerja oja, Arakaoja, Hingu oja, Kaldamäe oja, Kuusalu oja, Kõrtsioja, Maeru oja, Munalaskme oja, Möldrijõgi, Nuutrijõgi, Pidula jõgi, Pihlajõgi, Piirsalu jõgi, Ristijõgi, Treimani jõgi ning Ärnu jõgi. Lisaks pikendatakse Pirita jõe, Pärlijõe, Pühajõe ja Valkla oja kaitstavaid lõike.

Lisatavatel jõelõikudel on kokku üheksa paisurajatist, millest kahel on kalapääs juba rajatud (Pirita jõel Vaskjala ja Kose Veskijärve pais), viis pole kaladele rändetakistuseks ning kaks (Nuutri jõgi Kärdla elektrijaama I ja II pais) on ületatavad rohke vee korral, kuid nende puhul kalapääsude rajamisega juba ka tegeletakse.

Eelnõu jõustumise järel on Eestis kaitsealuseid jõelõike kogupikkuses 2501,3 km, mis moodustab kõigist Eesti vooluveekogudest 12,5%. Eesti vooluveekogude kogupikkus 19 998,4 km.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta