Eelmisel aastal Keskkonnaameti poolt tellitud uuringus „Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti aastatel 2005-2007 rajatud külastust suunava infrastruktuuri mõju külastajate käitumisele looduses. Külastuse suunamine on aidanud vähendada planeerimata lõkkeasemete arvu ja olmeprügi hulka. Endiselt on probleemiks mootrosõidukitega liikumine rannaalal.

Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul alates Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi võrreldi 2003. aastal läbiviidud inventuuri andmetega. Selgus, et lõkkeasemete arv on tänu ametlikele telkimisaladele vähenenud ja enamus rannas vedelevat prahti pärineb merest. Puhkajatelt pärineva olmeprahti leiti vaid mõne lõkkekoha juurest, mis on pigem erand kui reegel.

Seevastu sõidetakse mootorsõidukitega endiselt aastaringselt kogu ranniku ulatuses piki randa, mis on kahjustanud loodust eriti Ristna põhjaninas surfiparadiisi ümbruses. Kahtlemata on viimastel aastatel suurenenud ATV-de hulk, mis tähendab ka nende koosluste kahjustamist, kuhu varem sõiduatoga ei pääsenud.

Peadirektori asetäitja Leelo Kukk peab looduskülastuse planeerimist ja selle järgimist looduskaitses sama kriitiliseks kui teisi looduse kaitseks läbiviidavaid tegevusi (elupaikade taastamine, liigikaitselised tööd jmt): „Pole võimalik ainult keeldude ja piirangutega loodust kaitsta. Me ei taha ka, et meie inimesed võõranduks loodusest - see oleks tupiktee. Parim lahendus on planeerida külastust selliselt, et mõju loodusele oleks võimalikult väike ja kaitsealade väärtused säiliks. ”

Uuringu tulemusel tuleks piirata liiklust rannaga paralleelselt kulgeval piirivalveteel, varustada tee keelumärkidega ning paigaladada piirdeid piirivalveteest mere poole, vältimaks risti-rästi üle luidete sõitmist.

Kõpu poolsaare rannik on atraktiivne puhkepiirkond, kus meelsasti lõket tehakse ja telgitakse. Kõpule on iseloomulikud luited, kliburannad ja rannikumadalad, mis on Euroopa Liidus väärtustatud elupiagatüübid.

Keskkonnaamet asutati 1. veebruaril 2009. Keskkonnameti ülesanne on ellu viia riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat. Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid lube ja litsentse, teostab mitmesugusid seiretoiminguid, osaleb uurimistöödes ja keskkonnamõjude hindamises ning korraldab loodusele tekitatud kahju likvideerimist. Ametil on roll ka looduskülastuse suunamisel ja vastavate regionaalsete planeeringute väljatöötamisel.