Laupäeval, 2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva, mis tänavu keskendub looduslike märgalade positiivsele kliimamõjule. Sestap kutsub Keskkonnaamet kõiki loodushuvilisi Soomaa rahvuspargi rappa matkama ning Matsalusse märgalade loodusfilmi vaatama.

„Eesti üleilmselt tähtsate märgalade pindalast moodustavad olulise osa sood. Kuigi enamasti on tegu suurte ja elurikaste soodega, on paljude märgalade looduslik toimimine rikutud nõukogude perioodil toimunud kuivendamise tõttu. Kuivendamata ehk looduslikus seisundis seovad meie sood keskmiselt tonni süsinikku hektari kohta aastas, aidates nii leevendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Sooderikka Eesti panus kliimamuutuste leevendamiseks on paljuski just meie soode hoidmine ja nende looduslikkuse taastamine,“ lausus keskkonnaminister Siim Kiisler.

Keskkonnaministeeriumi ja huvirühmade koostatud Eesti soode tegevuskava kohaselt tuleb esmajärjekorras parandada rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari nimekirjas olevate soode olukorda. Soode tervendamistöid on Eestis praeguseks tehtud või tegemisel kaheksal Ramsari märgalal: Muraka, Agusalu, Soomaa, Endla, Alam-Pedja, Sookuninga, Luitemaa ja Nigula kaitsealadel ning lisaks mitmel teiselgi sooalal.

Rahvusvahelise märgalade päeva puhul saab esimesel veebruaril vaadata Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses loodusfilmi „Märgalad on head!“, mis pälvis Matsalu Loodusfilmide Festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia.

Endla looduskaitseala keskuses Toomal koguneb 1.-2. veebruaril Eesti Märgalade Ühing, et arutada märgalade kaitsega seonduvat ning võtta laupäeval ette matk Endla kaitseala sootaastamise aladele.

Soomaa rahvuspargis tähistatakse märgalade päeva nädal hiljem, 9. veebruaril, retkega Öördi rappa, kus räägitakse rahvuspargi soode taastamisalade ja kliimasoojenemise omavahelistest seostest ning Soomaal pesitseva haruldase metsise elupaikade kaitsmisest.

„Kuigi märgalade päeva tähistame vaid kord aastas, on võimalik nendega seotud väärtusi tundma õppida aastaringselt. Kevadest sügiseni pakub Keskkonnaamet tasuta õppeprogramme, kus õpikeskkonnaks on meie sood ja rabad, jõgede ja järvede ümbrus ning rannikumeri koos rannaniiduga. Talvel aga saab räätsadega matkata nt Soomaal, Alutagusel, Alam-Pedjal ja Endlas. Lisaks saab igaüks ka iseseisvalt tutvuda meie vee- ja märgaladega seotud õppematerjalidega Keskkonnaameti kodulehel,“ tutvustab Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik erinevaid võimalusi.

Märgalade päeva tähistatakse maailmas 48. korda – sel päeval sõlmiti Iraani linnas Ramsaris esimene riikidevaheline looduskaitselepe, mille eesmärk tänases olukorras on märgalade säästlik kasutus ja kaitse. Märgalade hulka kuuluvad näiteks sood, märjad niidud, siseveekogud, madalad rannikualad, rannaniidud ja roostikud.  Ramsari leppega on ühinenud 170 riiki kokku 2 337 alaga, mille pindala on kokku 252 051 740 ha. Eesti ühines leppega 1994. aastal ja nn Ramsari alade hulka kuulub meilt 17 märgala.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta