Järjekorras viies loodusvaatluste maraton toimus 11.–12. juunil 2022 osana kaheksandast Loodusfestivali programmist. 24 tunni jooksul tegid loodushuvilised üle 7000 loodusvaatluse, millest umbes 6700 oli võimalik ära määrata. Vaatlused on nähtavad Elurikkuse andmeportaalis.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 28. juuni 2022
- Foto: Sitika vaatlus Loodusfestivalil / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Tänavusel maratonil tehti vaatlusi üle Eesti 42 vaatlusalal, millest 17 asus eramaadel ja 25 avalikel aladel. 192 vaatlejat sisestas vaatlusandmeid 1905 liigi või liigist kõrgema taksoni kohta ning kokku kogunes 24 tunni jooksul 7180 vaatluskirjet. Loodusretkedest ja muudest maratoniga seotud tegevustest sai osa üle 360 inimese.
Kui eelmisel aastal olid vaadeldud liikide esikolmikus taimed, siis sel aastal oli kõige enam vaadeldud liigiks metsvint, kes ongi Eesti kõige arvukam haudelind. „See, milliseid liike maratonil kõige enam vaadeldi, oleneb olulisel määral ka sellest, kes maratonil kaasa löövad. Kui vaatlejate hulgas on rohkem linnusõpru, siis kipub kaalukauss lindude poole kaldu. Kuid kokkuvõtteks võib öelda, et registreeriti väga erinevaid liigirühmi ning maraton täitis oma eesmärgi,“ ütles maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel.
Kui eelmisel aastal avastati esmakordselt maratoni ajaloos Eesti jaoks uus liik, siis ka see aasta tõi samasuguse üllatuse. Tartu lähedal asuval Lokaatori tee vaatlusalal leiti üks seenesääse liik, keda Eestis varem kohatud ei ole – Mycomya denmax. Kahetiivalise püüdis ja määras Eesti ainuke seenesääskede ekspert Olavi Kurina, kes talletas eksemplari Eesti Maaülikooli kollektsioonis. Seenesääse Mycomya denmax fotot saab näha Eesti elurikkuse portaalis.
Enim liike leiti sel aastal Võrumaalt Ess-soo vaatlusalalt – 454 liiki. Individuaalses arvestuses sisestas andmebaasi kõige rohkem taksoneid (460) Jüri Kõiv, kes osales Raplamaal Kuusiku vaatlusalal.
Üle Eesti toimunud Loodusvaatluste maratoni eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ümbritsevale elurikkusele ja kutsuda üles neid sellest teada andma. Kõik sisestatud vaatlused on nähtavad Elurikkuse andmeportaalis, mida kasutavad oma töös nii loodusteadlased kui -kaitsjad. Suure hulga loodusvaatluste lisandumine nii lühikese aja jooksul on haruldane.
Vaatlusmaratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaasa aitavad portaal Linnuvaatleja, mitmed loodusharidust edendavad asutused ja vabatahtlikud üle Eesti.
2021. aastal tehti 41 alal üle Eesti ööpäeva jooksul üle 7500 loodusvaatluse, märgati üle 2000 liigi ja leiti ka Eestis uus liik.
Loodusvaatluste maratoni koduleht
Loodusvaatluste maratoni Facebooki leht
Loodusvaatluste maratoni Instagrami leht
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
