Euroopa loomakaitseorganisatsioonides pauguvad šampanjakorgid pärast seda, kui Saksamaa viimane karusloomafarm kinnitas, et on oma tegevuse lõpetanud. Rahdeni endise naaritsakasvatuse omaniku sõnul polnud farmil karmistunud loomade heaolu seaduste tõttu enam võimalik jätkata. Kohalik loomakaitseorganisatsioon Vier Pfoten ja Saksamaa riiklikud organisatsioonid on võidelnud farmi sulgemise eest juba aastaid.

 

Kuigi Saksamaal pole karusloomafarmid ametlikult keelustatud, on riik tõstnud nende ettevõtete toimimiseks vajalikke loomade heaolu standardeid. Sealhulgas on vähendatud korraga ühes puuris peetavate loomade arvu ning nõutud loomadele ligipääsu ühtlasele maapinnale ning ronimis- ja ujumisvõimalustele. Need muutused on kaasa toonud karusloomafarmide järkjärgulise sulgemise, kuna loomade kõrgema elukvaliteedi tagamine pole olnud tööstusele kasumlik.

Saksamaa kuulub mitmete Euroopa riikide hulka, kes on karusloomakasvatused ajalukku jätnud. Tšehhis jõustus karusloomafarmide keeld käesoleva aasta veebruaris ning 2018. aastal teatasid ka Norra, Belgia ja Luksemburg plaanidest farmid keelustada. Kokku on Euroopas karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud 14 riigis.

Arengud Eestis

Tänavu jaanuaris hääletas Riigikogu Eestis menetlusest välja eelnõu, mis oleks näinud ette karusloomafarmide sulgemise viieaastase üleminekuajaga. Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kampaaniajuhi Merit Valge sõnul ei ole nad lootust kaotanud. «Kui teema on taas ametlikult laual, alustame veelgi intensiivsemaid läbirääkimisi, et Riigikogu uues koosseisus see loomasõbralik otsus ka jõustuks,» märkis Valge.

Metsloomad nagu naaritsad ei sobi puuris pidamiseks, kuna farmid ei suuda täita nende liigiomaseid vajadusi nagu mängimine, ujumine, pesitsemine ja jahipidamine. Paljud neist muutuvad väikeste metallvõrede vahel agressiivseks, mille korral ei suuda rünnatavad loomad end kaitsta. Kannibalismi, vigastusi, ravimata haavu ja vaimuhaigusi on tuvastatud karusloomafarmides üle maailma.

Sarnased artiklid