Keskkonnaministeerium avalikustas juuli lõpus veeseaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse EL nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ) korralikult üle võtta. 2013. a algatas Euroopa Komisjon Eesti osas rikkumismenetluse, milles leiab, et direktiiv on Eestis ebapiisavalt üle võetud. Seetõttu täiendataks veeseadust Komisjoni märkuste kohaselt.

Esimese muudatusena algaks mineraalväetise ja sõnniku laotamise talvine keeluperiood senisest varem:

• Vedelsõnnikut ei tohiks alates 1.01.2018. a laotada vahemikus 15.11-20.03 ning alates 2019. aastast algaks keeluperiood juba 1.11 (hetkel algab keeluperiood samuti 1. detsembril).
• Määruse muudatused seavad lämmastikväetiste kasutamisele kasvatatavast põllukultuurist sõltuvad piirangud

Kehtiv veeseadus näeb ette analoogsed keeluperioodid, ent neile üleminekuaeg on pikem (2023. a); Euroopa Komisjoni hinnangul oli see periood aga liiga pikk. Seega on peamiseks muudatuseks uute keeluperioodide varem kehtima panemine.

Teiseks täpsustataks, et põlluraamatusse tuleb lisada kultuuri koristusjärgse tegeliku saagikuse näitajad. Nende andmete alusel on võimalik hinnata väetiste kasutamise efektiivsust.

Kolmandaks sätestataks väetamisplaani koostamise nõue, mille kohaselt peaks põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutab lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani. 1. jaanuarist 2018. a. laieneks väetamisplaani koostamise nõue ka neile isikutele, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit haritavat maad.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

Määruse muudatused seavad lämmastikväetiste kasutamisele kasvatatavast põllukultuurist sõltuvad piirangud

Riigi Teatajas avaldati Vabariigi Valitsuse määruse nr 288 muudatused.

Määruse muudatustega soovitakse senisest rangemalt reguleerida lämmastikväetiste kasutamist vastavalt EL-i nõuetele. Selleks täiendati määrust lisadega, milles määratakse kindlaks kasutada lubatud lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta erinevate põllukultuuride puhul. Lisaks tuleb arvestada ka eelkultuuri järelmõjusid ja eelnevalt laotatud sõnniku koguseid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta