Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel isejuhtivate sõidukite Eesti transpordisüsteemi lülitamist analüüsinud ekspertrühm leidis, et uuendusliku transporditehnoloogia kasutuselevõtmine looks Eestis vähemalt teoreetilise eelduse liiklusõnnetuste nullvisiooni täitmiseks ja tõstaks Eesti transpordisektori konkurentsivõimet.

2016. aasta augustis ellu kutsutud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma lõppraport selgitab millist potentsiaali, riske ja võimalusi tähendab liikuvuse digitaliseerimine ja isejuhtivad sõidukid laiemalt. Samuti kompab raport küsimust, kuidas juba aastaks 2030 oleks 90 protsenti Eestis läbitud kilomeetritest isejuhtivad ja mida selline väga radikaalne muutus tähendaks avaliku sektori, ettevõtluse ja ühiskonna jaoks laiemalt.

Riigikantselei digi-innovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul ei kirjelda lõppraport üksikasjalikult tehnilisi lahendusi, kuna selle valdkonnas tehnoloogias toimub väga kiire areng. “Olulisem on, et kui enne ekspertrühma kokkukutsumist ei olnud Eestis teemaga tõsiselt tegeletud, siis nüüd on olemas esialgne teekaart ja pilootprojektid, mille elluviimise järel on Eesti valmis iseotsustavate ja -õppivate robotite ajastuks.” Samuti annab Kaevatsi sõnul digiriigi ja e-valitsemise kogemus Eestile suure konkurentsieelise, et olla edukas isejuhtiva tehnoloogia arendamise eesliinil.

“Ekspertrühm ei esitanud küsimust kas, vaid millal, sest on selge, et robotitel on kaasaegse ühiskonna tööjaotuses järjest olulisem roll. Isejuhtivad autod on lihtsalt nelja rattaga robotid, mis tuleb Eesti transpordisektori ja riigi konkurentsivõime tõstmiseks kavalalt tööle panna,” selgitas isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa töögrupi tähtsaimat ülesannet. “Kui täna planeerime pilootprojekti, et testida kuidas hakkab tavaliste sõidukitega tööle nõudluspõhine ühistransport Saaremaal, siis see on samm selles suunas, et ühel hetkel võiksid selliste liinide teenindamise üle võtta hoopis isejuhtivad sõidukid.”

Ekspertgrupi lõppraportis tuuakse välja, et muutuse rakendamise edukus sõltub mõtteviisi muutusest ja riiklikul tasemel strateegilistest sammudest, mis peab tähendama ka investeeringuid uutmoodi transpordi taristusse. Samuti tuleb isejuhtivate sõidukite temaatikat  vaadata terviklikult - tehnoloogia kõrval lahendada ka poliitilised, ühiskondlikud ja õiguslikud küsimused.

2017. aasta märtsist on isejuhtivate sõidukite testimine kõikidel avalikel teedel seaduslik kogu Eestis. Seda juhul, kui inimjuht on võimeline sõiduki liikumist mõjutama ja olema seeläbi õiguslikult vastutav.

Isejuhtivate sõidukite ekspertgrupi analüüs viidi läbi riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna "Haldusvõimekus” poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest.

Lõppraport.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta