Suisa 87 protsendil ehk peaaegu üheksal eestlasel kümnest seisab kasutuna vähemalt üks nutiseade, selgus värskest Norstati uuringust. Vastanuist rohkem kui kolmandik tunnistab, et kasutamata väikeelektroonikaseadmeid on kodus kaks-kolm tükki. Rohkem kui veerandil vedeleb sahtlis lausa neli või enam seadet, millel oleks taaskasutusse suunates suur ringmajanduslik väärtus.

Uuringu tulemuste kohaselt seisab 24 protsendil eestlastest kodus kasutuna üks väikeelektroonikaseade – näiteks telefon, tahvel- või sülearvuti. Veelgi enam, suisa 37 protsenti, on neid eestlasi, kelle kodus leidub täna kaks või kolm kasutamata seadet. 16 protsendil uuringule vastanutest on sahtlis neli või viis seadet ning igal kümnendal eestlasel on kõrvale pandud vähemalt kuus tarbetut seadet.

„Kõige rohkem üllatas meid inimeste hulk, kellel on koju kogunenud märkimisväärne hulk vanu telefone, tahvleid ja läpakaid – uuringust joonistas välja, et 6 protsenti vastanutest hoiab kodus alles kuut kuni kümmet vana seadet ning 4 protsenti eestlastest tunnistab, et neil seisab jõude üle kümne seadme. Suur osa nendest seadmetest jääbki kasutamata ja kaotab aja jooksul väärtust,“ tõdes uuringu tellinud Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus.

Väikeelektroonika kuhjub ka teistes riikides

Pauluse sõnul ei ole tegu vaid Eestit iseloomustava olukorraga, sest näiteks Saksamaa tehnoloogiarendi ükssarviku Groveri poolt paar aastat tagasi läbi viidud uuringu kohaselt on ka 27 protsendil sakslastest kodus üks või kaks kasutamata tehnikaseadet ning 34 protsendil seisab kasutuna kolm kuni viis seadet. „Seejuures suurima osakaalu – 58 protsenti – moodustasid sellest seisvad nutitelefonid ning 48 protsenti oli arvuteid,“ tõi Paulus välja sealsed numbrid.  

Sellise statistika murekoht on Pauluse sõnutsi see, et täna turule lastavad elektroonikaseadmed ei ole mõeldud kestma vaid ühe kasutusringi jagu. „Kui telefoni on heaperemehelikult kasutatud ning see pärast paariaastast kasutust omaniku jaoks üksnes moraalselt vananeb, võiks sellest rõõmu tunda veel mitu kasutajat. Näiteks iPhone’i elueaks loetakse 4-8 aastat ning Samsungi nutitelefonide puhul 3-6 aastat,“ toonitas Paulus ja lisas, et ka rikki läinud telefonid on väärtuslikud, sest neis sisalduvaid materjale taaskasutada ning selle arvelt vähendada uute materjalide kasutuselevõttu.

Otsest ohtu kodus vedelevad vanad seadmed Keskkonnaagentuuri jäätmete peaspetsialisti Rain Pääreni sõnul küll ei kujuta, ent tegu on ressursiga, mida me saaksime kasutada.

“Uute maavarade kättesaamisega kaasneb paraku alati suurem või väiksem kahju keskkonnale ning teatud juhul ka tervisele,” tõdes Päären, kelle kinnitusel on Keskkonnaagentuuril käimas keskkonnateadlikkuse uuring, mis annab selgema pildi, millised on eestlaste praktikad ning teadlikkus elektroonikajäätmetest.

Rendiseade jõuab kindlasti taaskasutusse

Nii Pauluse kui Pääreni arvates peaks inimesi tänases tarbimisele ja elektroonikaprügi kuhjumisele kalduvas ühiskonnas veelgi enam innustama mõtlema taaskasutusele. Üks võimalus kasutuna seisma jääma kippuvate seadmete kuhjumist vältida oleks kaaluda kasutatud seadmete ostu või nutitelefon ja sülearvuti endale hoopiski rentida.

Näiteks Inbank on Apple’i toodete renditeenust koos iDealiga pakkunud mullu sügisest ning sellest suvest laiendati paindliku perioodiga rendivõimalust koostöös ONOFF-iga ka Samsungi telefonidele ja tahvelarvutitele.

“Rendiseadme puhul võid olla kindel, et sinu kasutuses olnud seade jõuab pärast rendiperioodi lõppu meie partnerite Foxway ja Upgreat kaudu taas ringlusesse ning ei jää tolmu koguma ega keskkonda koormama. Lisaks jätkusuutlikkuse aspektile on rendiseadme kasutamine ka soodsam kui selle väljaostmine,” tõi Paulus välja rendilahenduse eelised ja avaldas, et esimese aasta lõpuks on sõlmitud üle 3000 Apple’i seadme rendilepingu.

Suurim on inimeste huvi just nutitelefonide vastu, mis moodustavad Pauluse kinnitusel kaks kolmandikku kõigist renditud seadmetest.

Inbank ja Norstati koostöös juunis 2024 läbi viidud väikeelektroonikaseadmete kasutamise ja rendi uuringule vastas 1001 eestlast. Uuring viidi läbi veebiuuringu meetodil ning selle valim on esinduslik vanuse, maakonna ja soo lõikes. Küsitleti eesti rahvusest ja eesti keelt valdavaid inimesi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta