Rõivaid toodetakse üha odavamalt üha suuremates kogustes, vastavalt nn kiirmoe trendidele. Rõivatööstuse kiire kasvuga on sünteetilistest kiududest riided muutunud järjest populaarsemaks ja moodustavad nüüd juba 70% kõigist rõivastest. Kõige tavalisemad kiutüübid on polüester, polüamiid, elastaan ja polüakrüül.
- Ohtlikud ained tarbetoodetes
- 4. mai 2021
Sünteetilised kiud koosnevad sünteetilistest polümeeridest ehk plastist. Neid saadakse keemiliste protsesside tulemusena fossiilsetest toorainetest, näiteks naftast. Seejärel lisatakse keemilisi lisandeid, et saada soovitud värv, kuju ja muud omadused. Kõige tavalisemad rõivatööstuses kasutatavad kemikaalid on värvained, pleegitusained, lahustid, pehmendajad ja immutusvahendid. Mõned neist kemikaalidest võivad olla kahjulikud inimese tervisele ja keskkonnale.
Muide: sellised kiud nagu vill, puuvill, lina, siid või kanep kuuluvad seevastu looduslike kiudude hulka ja on saadud taastuvatest taimsetest või loomsetest materjalidest. Kuigi tootmisprotsess on erinev, kasutatakse ka siin paljusid kemikaale: näiteks puuvilla kasvatatakse monokultuurina, kasutades pestitsiide, ning lambavilla pleegitatakse paljudel juhtudel tugevalt. Looduslikust kiust riideid töödeldakse samuti kemikaalidega, et saavutada soovitud omadused või kaitsta neid transportimisel hallituse eest.
Kuidas võivad riided meie tervist ohustada?
Kemikaalid võivad meie organismi sattuda toiduga, läbi naha imendudes ja ka sissehingamisel. Kui kanname kemikaalidega töödeldud riideid (olenemata sellest, kas need on looduslikku või sünteetilist päritolu), võivad kemikaalid jõuda meie organismi peamiselt läbi naha, sest kemikaaliosakesed eralduvad riietest aja jooksul ning kehasoojus soodustab seda.
Miks on sünteetilised kiud eriti problemaatilised?
Plast on polümeer, millele on lisatud erinevaid lisaaineid. Kui kujutada polümeeri struktuuri võrguna, siis lisaained on seal vahel väikeste punktidena. Need punktid ei ole võrgu struktuuriga paraku tihedalt seotud ning võivad sealt seetõttu kasutamise käigus eralduda. Pikaajaline kokkupuude nahaga, kõrge temperatuur ja higistamine võivad seda efekti tugevdada.
Millised on terviseriskid?
Ohtlikud kemikaalid võivad meie kehas käivitada mitmesuguseid haigusi. Näiteks mõjutavad need sageli meie hormoonsüsteemi. See võib omakorda põhjustada erinevaid terviseprobleeme, nagu viljatus, immuunpuudulikkus või laste ja imikute arenguhäired. Hormoonide toimimist häirivad omadused võivad muu hulgas olla sünteetiliselt toodetud asovärvidel, mida kasutatakse laialdaselt riiete värvimiseks.
Riietuses võivad meile ohtlikud olla ka näiteks biotsiidid ja nanohõbe, millel on omadus baktereid hävitada. Seetõttu on need sagedased lisaained sünteetilises kius akrüülis, mida kasutatakse muuhulgas spordirõivaste valmistamisel.
Miks seadused meid ei kaitse?
Kemikaalide kasutamisele riietes on kehtestatud piirmäärad – seda aga ühe rõivaeseme kohta. Need paraku aga ei arvesta sellega, et puutume iga päev kokku paljude erinevate kemikaalidega (mitte ainult riietes sisalduvatega), millest osa koguneb meie kehasse. On oht, et paljud kemikaalid võimendavad üksteise mõju. Seda nimetatakse "kokteiliefektiks", mille pikaajalisi tagajärgi alles uuritakse.
Mida mina saan teha?
Üldiselt on kemikaalidega kokkupuute vähendamiseks soovitatav valida sünteetiliste kiudude asemel looduslikud kiud. Ohtlike kemikaalide kindlamaks vältimiseks tuleks valida ökomärgisega (nt GOTS) tooted. Samuti tuleb uusi riideid enne esmakordset kandmist kindlasti pesta, et võimalikult paljud kemikaalid selle ühe pesutsükli jooksul juba eralduksid. Samal põhjusel (mitte ainult keskkonnateadliku valiku eesmärgil) on otstarbekas eelistada kasutatud riideid, mida enamikul juhtudel on juba korduvalt pestud. Muidu kehtib reegel: vali kvantiteedi asemel kvaliteet! See ei kaitse mitte ainult meie tervist, vaid ka keskkonda.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
