Eesti üks eesmärke võiks olla elektri- ja soojusmajanduses maagaasi tarbimisest loobumine, vaadake Rootsit, soovitab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist. Eelmisel nädalal ilmus Äripäevas artikkel "Eesti Gaas ja Utilitas jagavad maid", milles Eesti Gaasi esindajad püstitasid rida küsitavaid väiteid energiamajanduse  suundumuste, regulatsiooni ning äriliste sammude kohta.

Taastuvenergia, tõhusa koostootmise ja taastuvenergial põhineva kaugkütte eelistamine keskkonda saastavate fossiilallikate asemel, on juba aastakümneid olnud Euroopa Liidu keskne poliitika. Senise poliitika jätkumist kinnitas ka 2016. aasta veebruaris Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL kütte ja jahutuse strateegia, milles on seatud selge prioriteet taastuvenergia kasutuse tõstmisele ning tõhusa kaugkütte eelisarendamisele.

Eesti Gaasile ei saa seetõttu tulla üllatusena, et juba aastaid kehtivad regulatsioonid ja arengukavad, mis energiamajanduse arengut selliselt suunavadki. Näiteks EL hoonete energiatõhususe direktiiv sätestab, et uued ja olulise renoveerimise läbivad hooned peavad eelistama taastuvenergia kasutamist, koostootmist ja kaugkütet, mis põhineb taastuvenergial.

Direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned, mis valmivad peale 31.12.2020 või läbivad selleks kuupäevaks olulise renoveerimise, olema liginullenergia hooned. See eeldab aga ainult taastuvenergial põhinevate lahenduste kasutamist hoone kütmisel ja jahutamisel. Maagaasil põhinevate lahendustega pole nende nõuete täitmine võimalik. Täna peaksid kõik kohalikud omavalitsused Tallinna eeskujul ehituslubasid ja teatisi väljastades nendest põhimõtetest ja tärminitest lähtuma ning riigil tuleks jõuliselt tegutseda, et Eesti ka vastavaid nõudeid täidaks.

Eesti riiklikud poliitikadokumendid, regulatsioon ja suundumused aga ka ettevõtete investeerimispoliitika on seega EL vastavate nõuetega kooskõlas. Valitsuse heakskiitu ootab Energiamajanduse Arengukava aastani 2030, mille üheks sihiks on taastuvenergia kasutamise kasvatamine tänaselt ligi 50-lt protsendilt 80-le protsendile. Just tänu maagaasilt ja kütteõlilt taastuvenergiale üleminekule kaugküttesektoris, täidame 2020. aastaks Eestile seatud taastuvenergia kohustusi. Sellega kompenseeritakse mahajäämust teistes sektorites. See on loonud ka võimaluse ülejääva taastuvenergia statistika müügiks teistele liikmesriikidele. 

Taastuvenergia tootmise edendamisega on kaasnenud väga olulised positiivsed mõjud Eesti riigile nagu energiajulgeolek, uued töökohad, maksutulu ja keskkonnakaitse. Vahetu on ka kasu tarbijatele. Tarbijad hoiavad tänu tehtud investeeringutele kokku igal aastal kümneid miljoneid eurosid küttearvetelt, sest uued ja moodsad katlamajad kasutavad kallima kütteõli ja maagaasi asemel kohalikke kütuseid. Nii on näiteks hakkepuidukatlamajade käivitamisega soojuse piirhinnad langenud 20-30%. 

Maagaasi tarbimine on vähenenud 300 miljonit m3 (40%). Säästetud raha, mida on kümned miljonid eurod aastas, jääb Eesti majandusse, mitte ei lähe Venemaale. Hoolimata Eesti Gaasi retoorikast on Eestis tarbitavast gaasist 95% jätkuvalt vene päritolu ning meie vastupanuvõimekus äkilistele Venemaa poolsetele gaasitarnete katkestustele jätkuvalt madal.

Olen ka varasemalt väljendanud seisukohta, et Eesti energiapoliitika üks eesmärke võiks olla elektri- ja soojusmajanduses maagaasi tarbimisest loobumine. Maagaasi näol on tegu keskkonda saastava fossiilkütusega, mida meil tuleb riiki sisse osta. Rootsi ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita, sest puudub riiki kattev maagaasitaristu. Suur enamus soojusenergiast toodetakse taastuvatest allikatest, põhiliselt bioenergiast. Bioenergia kasutamine on maksuvaba. Investeeringutoetused aitavad bioenergia kasutamist suurendada. Kütteõlile ja maagaasile on rakendatud kõrged aktsiisimäärad.

Rootsi näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on riigist teinud globaalse haardega gigandi energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste pakkujana. Kodumaine ja puhas energiatootmine loob töökohti, lisandväärtust ning vähendab meie sõltuvust energiakandjate impordist. Riik peaks veelgi selgemalt neid eeliseid teadvustama, koostöös omavalitsustega eesseisvatest muudatustest ehitus- ja energiamajanduses teavitama ning üleminekut taastuvenergiale senisest tõhusamalt suunama.

Sarnased artiklid