Rahvusvahelise poliitika jälgijad vaatavad praegu Venemaa ja NATO vahel toimuvat vähemalt suure hämmastusega, imestades kuskohast tuleb president Vladimir Putini pakkumine ning püüdes ära arvata, millega vastab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).

Eesti jaoks paistab olulisena ettepanek viia Balti riikidest ja Poolast välja NATO väed. Ettepanekute loetelu on pikk ja midagi samaväärset või samalaadset tegelikult ja sisuliselt Venemaa vastu ei paku. Arvestades, et peaaegu ainus vastupakkumine on relvarahu kehtestamine Ukrainas, mis väidetavalt ei ole isegi Putini Venemaa kontrolli all, on seda (vastupakkumist) ääretult vähe.

Ukrainas käib sõda, Ukraina ümber on koondatud relvastust, maailmameredel on viidud lahinguvalmidusse sõjalaevad.

Kas me peaksime olema hirmunud ja kartma? Ei, ei pea.

Meie naaber on esitanud hulga ettepanekuid ja on eelnevalt meie nina all veidike rusikatega vehkinud (piiririkkumised lennukitega). Meie ei peaks selle pärast veel püksi tegema, see on lihtsalt osa, ja võimalik et isegi ainult väike osa, vene temperamendist.

Mina isiklikult arvan, et Eesti peab tegema väärika vastupakkumise. Kuna NATO peab läbirääkimisi kollektiivselt, tuleb vastupakkumine teha läbi ühise arutelu. Eesti peab tegema ettepaneku viia NATO väed Eestist välja.

Kuna tegemist on läbirääkimistega, siis on sellel loomulikult ja vältimatult paar eeldust. Esimene on, et Vene Föderatsioon kohustub kehtestama Eesti Vabariigiga riigipiiri vastavalt Tartu rahulepingule. Ja teine on, et Venemaa kohustub juhtima edukalt lõpuni Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise praeguse Ukraina riigikorra raames.

Selliste kohustuste võtmisel Venemaa poolt võib minu arust rääkida meie naabri soovist arendada heanaaberlikke suhteid meiega ja teiste oma naabritega.

Tahan rääkida veel ühest olulisest asjast. Me ei jõua läbirääkimise teist poolt põlastades väga kaugele. Vladimir Putin ei ole vanakurat või saatan ning Venemaa ei ole ei sortside ega deemonite kants. Me peame käituma väärikalt ja säilitama väärikuse.

Süvenemisvõimega inimeste hinnangul vohab Venemaal meeletu korruptsioon ja õiguslik anarhia; toimub valimatu tapmine. Sellelt pinnalt võiks justkui tõesti väita, et Venemaa on hullumaja ning põrgu. Paraku peame me süvenema veelgi põhjalikumalt, sest sügavamal tasandil ei vasta see tõele.

Alternatiivsed psühholoogilised koolkonnad räägivad peegeldusest ja peeglist. Et kui sa näed väljaspool midagi ebameeldivat, siis on see sinu enda sisemuse peegel. Kui sa kritiseerid teisi, siis mõtle, ega kuskil tasandil ei leidu samalaadne viga sinus eneses. Usutavasti leidub.

Ütleb ju Eesti vanasõnagi, et "teise silmas pindu näed, kuid oma silmas palki ei näe". Lisame siia tuntud klišee, et alusta maailma muutmist iseendast...

Kuhu ma sellega jõuda tahan?

Lääne poliitikahuvilised näevad Venemaal lõputut, õigusvastast, põhimõttelagedat tapmist. Lääs ei ole siin piisavalt enesekriitiline. Lääs uhkustab küll demokraatia ja väärtustega, kuid ei ole piisavalt süvenenud oma väärtuste juurtesse.

Lääne väärtuste üheks juureks võib pidada Piibli esimest osa Vana Testamenti. Üks kümnest käsust ütleb: "Sa ei tohi tappa!" (2Ms 20:13). Ilmselt me võime siin eristada sellist eriolukorda nagu sõda, kus me peame oma elu kaitsma.

Kuid me ei peaks tõlgendama seda selliselt, et me peame tapma loomi ja sööma nende liha. See on deemonlik eksitus.

Kui me näeme Venemaal õigusvastast tapmist, siis on see üksnes meie endi kõrgema õiguse vastase tapmise peegeldus. Jah, meil ei ole veel konkreetseid kirjalikke seadusi selles küsimuses. Ka kirik tõlgendab enamasti kõnealust käsku selliselt, et loomad on mõeldud toiduks.

See näitab tohutut pealiskaudsust. Piibel ütleb: "...taimed... ja puud, mis kannavad vilja... olgu teile roaks. ... ja loomadele ... annan ma haljast rohtu toiduks." (1Ms 1:29 ja 1Ms 1:30).

Oluline on panna need kaks asja kokku ja pöörata tähelepanu sellele, mis on jäetud ütlemata. Öeldakse, et "Sina ei tohi tappa" ja "taimed ma andsin teile roaks". Veel öeldakse, et "loomade toiduks on rohi" ja EI ole öeldud, et loomad ma andsin teile roaks!

Seega peaksid need preestrid, kes Piibliga pööblit pähe peksavad, alustama algusest. Võtma rahulikult lahti Piibli esimese lehekülje ja süvenema. Süvenema ja mõtlema. Lugema seda, mida on öeldud ja mõtlema selle üle, mis on jäetud ütlemata. Eristama olulist ebaolulisest ja seostama olulist olulisega.

Nii preestrid, kui teised inimesed peaksid mõtlema loetu üle oma peaga. Kuid mõtlemisest üksi on vähe. Lisaks, ja võib olla isegi enne, tuleb loetut kaaluda oma südamega.

See tapmine, mida Lääne inimene näeb Venemaal, on üksnes Läänes toimuva tapmise peegeldus. Suitsupakkidel on koledad pildid hirmutamiseks. Mõelge, kui me paneks lihatoodete pakenditele loomakorjuste pildid. Mõelge, milline tapmine tegelikult toimub. Ja me ei räägi sellest, kui tapmisest...

Olen veendunud, et inimesed tunneksid ennast vähemalt ebamugavalt, kui lihatoodete pakenditel oleks korjused. Kui lapsed paneks seda tähele ja küsiks selle kohta, mis me neile ütleks? Mul tegelikult ei ole sõnu, et seda üksikasjalikumalt analüüsida.

Mis veel? Koolikiusamine, koolitulistamine, perevägivald, kaklused, muu agressiivsus jne. Uurigem, kas need inimesed on söönud liha...

Teaduslik meditsiin on veel seisukohal, et lihast saab teatud keerukusega keemilisi aineid, nagu näiteks B12 vitamiin. Ka need seisukohad on ümberlükatavad. Meditsiinivaldkonna inimesed, kes uurivad piisavalt, on ise juba selliste avaldustega esinenud.

Asju südamega kaaluvad inimesed on juba ammu, ja enne mind, asjadest aru saanud. Me arvame, et meist midagi ei sõltu. Et kõik on üks suur globaalne vandenõu. Ma olen täiesti nõus. See on Suure Peegli vandenõu.

Kui me tahame maailma rahu, peame me alustama iseendist. Me peame piirama ja vähendama liha söömist ning lõpetama loomade tapmise. Kurjuse väljaajamiseks maailmast leidub veel muidki pidepunkte. Kuid alustama peame iseendist. Ja mina olen veendunud, et alustada tuleb liha söömise ja loomade tapmise lõpetamisest.

Autori kirjaviis muutmata.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta