Miks inimesed, kelle kodudes laiutab korralagedus – on parimad meie seast? Elame ju väga šabloonilises ja ettearvatavas maailmas. Meid ümbritsev keskkond on hoolikalt paika seatud ja süstematiseeritud ning ühiskond püüab, vaatamata väljakutsetele, hoida kõike pidevalt korrastada.

Ent see on vaid illusioon. Meile on lapsepõlvest saadik õpetatud pealiskaudset kujutluspilti sümmeetriast. Elu on aga kaootiline, vaatamata levinud arvamusele, et me suudame sättides ning organiseerides seda kuidagi muuta.

Tegelikult on olukord aga täiesti vastupidine. Näiteks ostate te endale juurde kaks paari pükse lootuses, et neist jätkub terveks eluks. Mõne aja pärast lähete jälle poodi ja ostate veel mõne paari lisaks. Ühel hetkel selgub, et kõik asjad ei mahu enam kappi ära ja te otsustate kõik ülearuse prügikasti visata.

Teie kodu võib seejärel korda saada, aga maailm muutub sedalaadi korrastamise käigus veelgi räpasemaks. Seega, luues korda ühes kohas, tekib teises kohas samaaegselt hoopis kaos.

Astrofüüsik Adam Frank (s. 1962) on kaost kirjeldanud järgnevalt: "See on füüsikaseadus. Elu karm tõde seisneb selles, et universum ise on kaos. Kuidas te saate luua korda oma majas või elus, kui see on vastuolus universumi olemusega?"

Kuidas me ka ei püüaks enda elu korrastada ning maja puhtana hoida, ei tule sellest midagi välja. Segadust esineb alati nii ühes kui ka teises. Mida siis teha? Peaksime vastama "jah" maailma kaootilisele olemusele ning sellega leppima.

Sageli on inimesed, kelle kodus valitseb segadus, ühiskonna poolt nö ära sildistatud. Võib tekkida eelarvamus, et nad on apaatsed ning nende elu on kuidagi teistsugune, halvem. See ei ole tõsi. Sellised inimesed võivad teistest paremadki olla. Kas või seetõttu, et nad ei lase illusioonil korra võimalikkusest enda elukorraldust dikteerida.

Sel teemal on oma arvamuse välja öelnud ka laulja ja poeet Jim Morrison (1943–1971): "Mulle meeldib vastuhakk, segadus, kaos. Ma arvan, et see ongi tee vabaduseni." See aga ei tähenda, et iga elu aspekt peab olema kaoses. Kord on mõnikord oluline ning isegi kasulik.

Ei tohiks aga hukka mõista neid, kes elavad segaduse keskel. Organiseeritus on kõvasti ülehinnatud. Need, keda ootab kodus korralagedus, ei pruugi olla laisad. Vastupidi, see võib olla märk loomingulisusest, julgusest ja tugevast iseloomust. Terve mõistus ütleb meile, et korrastatus on loovuse ning tootlikkuse aluseks, aga see ei ole nii.

Teadusliku bestselleri "A Perfect Mess: The Hidden Benefits of Disorder" autorid Eric Abrahamson ja David Friedman ütlevad järgmist: "Korralagedus ei tähenda alati süsteemitust. Sassis laua taga võib töötada kordades efektiivsemalt kui keset puhtust. See, et kellegi laud on segamini, ei tõesta mitte kuidagi, et ta ei tee tööd. Pigem ei pruugi intensiivse töö kõrvalt koristamiseks lihtsalt aega jääda." Teiste sõnadega – segadus võib tegelikult olla mitte lohakuse, vaid hoopis tõhusa töö märgiks.

Segadust ongi tegelikult juba pikka aega loomingulise geniaalsusega seostatud. Organiseerimatus ja hooletus on ühiskonnas hukka mõistetud, aga sellistes tingimustes elasid kogu oma elu väga paljud tuntud mõttehiiglased, sealhulgas Albert Einstein, Alan Turing ja Roald Dahl. Isegi J.K. Rowlingul käib oma korteri koristamine üle jõu. Nad kõik on palju saavutanud ja ka ühiskonna heakskiidu pälvinud, vaatamata sellele, et nende elu oli/on täis korralagedust.

Minnesota Ülikooli filosoofiadoktor Kathleen D. Vohs on oma uurimustega ka tõestanud, et inimesed, kes kalduvad asju igale poole laiali pilduma ja prahti koguma, on tegelikult loovamad. Teadustöö raames viis Vohs läbi huvitava eksperimendi, jagades 48 vabatahtlikku kaheks grupiks ja paludes neil leida originaalseid kasutusviise lauatennise pallile. Pooled osavõtjatest paigutati puhtasse, ülejäänud segamini tuppa.

Lõpuks tõid mõlemad seltskonnad välja võrdse arvu ideid, ent sõltumatu hinnangu kohaselt kujunesid just teise grupi mõtted innovaatilisemaks ja loomingulisemaks. Eksperimendi põhjal tegi Vohs järelduse: "Me kõik tahame olla loovad ning kogeda valgustatust. Minu nõuanne teile: kui tunnete tardumust, minge tuppa, kus valitseb segadus. See võimaldab teil liikuda väljaspool oma hariliku mõttemaailma piire ning värskeid ideid kiiremini toota. Kord on meie turvalisuspüüdluste tagajärg, kaos aga tuleneb pürgimusest maailma loovalt ümber mõtestada."

Kui teie vanemad karistasid teid selle eest, et te oma tuba ära ei koristanud, tegid nad suure vea. Ühiskond ignoreerib kaosesse peidetud kasu. See, et reeglitest mitte kinni pidada ja loomingulises segaduses elada, nõuab julgust.

Albert Einstein on kunagi küsinud: "Kui sassis laud on märk sassis mõtetest, siis millele viitab tühi laud?" Loomingulised inimesed näevad oma elupilti tervikuna, mitte ei tee selle detailidest kinnisideed.

Nad lähevad vooluga kaasa, mitte sellele vastu. Nad kohanevad muutustega kiiremini ja mõistavad, et aega on liiga vähe selleks, et seda raisata niisugustele igavatele üksikasjadele nagu koristamine. Elu lihtsus ja ilu on tähtsamad näilisest "edust" ning "distsipliinist" – kirg on parem kui kord. Elu on segane, ettearvamatu ning imeline and, mida tuleks just sellisena ka nautida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta