Maailmahariduse noorteni toomisel on üks selge eesmärk: muuta meie ühiskond sallivamaks. Viimasel ajal on päevalehti lugedes taas päevakorda tõusnud võõraste mittesallimise probleem Eestis. Tartu Ülikooli poliitfilosoofia õppejõu Eva Piirimäe nägemuses võiks Eesti hariduses ja meedias pöörata enam tähelepanu maailma ajaloole ning kaasaja maailmas toimuvale, harjutada inimesi end teiste rahvuste ja ühiskonnagruppide vaatepunktist asju vaatama.1 See ongi kokkuvõtvalt öelduna maailmahariduse eesmärk.

2006. aastal uuris Eesti Roheline Liikumine, kas koolilaste ja õpetajate arvates on kaasaja globaalsetele teemadele koolis piisavalt tähelepanu pööratud.2 Selgus, et puudu on sobivatest õppematerjalidest ning teemad ei leia piisavalt kajastust. Sellest ajast alates on mitmed Eestis tegutsevad kodanikeühendused ja mittetulundusühingud võtnud kätte ja hakanud seda tühimikku täitma. Eelkõige on võetud eeskuju teistest Euroopa riikidest ning kõigis käivitatud projektides on Eesti üks mitmest osalevast riigist.

Tänasel päeval on võimalused õpetajatele-huvijuhtidele-noorsootöötajatele noortega koos globaalseid teemasid kajastada oluliselt avaramad, ent probleemiks on siiski projektide lühiajalisus, mahuline piiratus, killustatus ja info vähene levik. Erinevaid projekte on üksteist täiendavana edukalt käima lükanud Jaan Tõnissoni Instituudi maailmahariduse keskus Tallinnas.3

“Vaata ja muuda” raames dokumentaalfilmide maaletoomine on väga tänuväärne algatus ja leidnud nii täiskasvanute kui noorte hulgas väga positiivse vastukaja. Selle projektiga haakub hästi hiljuti algatatud ja Integratsiooni Sihtasutuse poolt toetatud projekt „DFK- dokumentaalfilmiklubid noorte ühendajana ja maailmapildi avardajana“, mille eesmärk on koostöö Eesti kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega ja kolmandate riigide kodanikeks olevate noorte vahel.

Siinkohal tahaksingi lähemalt peatuda rahvusvahelise noorsootöö mõiste ja sisu juures. Nimelt rahvusvaheline noorsootöö on defineeritud kui noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine.

Eesti noortel on väga hea võimalus kuluuridevahelist õppimist harjutada esmalt kodus koos vene ja teistest rahvustest noortega, kes Eestis püsivalt elavad. Tihti ei näe me seda rahvusvahelise kogemuse ja suurepärase võimalusena saada ise sallivamaks ja õppida aastakümneid meie kõrval elavate inimeste teistsugust kultuuri: pühade tähistamist, söögitegemise kultuuri, peretraditsioone jne. Seega klassifitseeruvad maailmahariduse projektide alla esmajärjekorras algatused, kus Eestis elavad eri rahvusest noored koos tegutsevad.

Rahvusvahelise noorsootöö kogemise kõige kurvem tulemus on see, kui käiakse eri riikides õppimas ja kogemusi omandamas nii noortevahetuste, seminaride, laagrite jm vormis, ent tagasi tulles ei suhelda endiselt ega tunta huvi siin elavate teistest rahvustest inimeste vastu. See näitab, et kõlavate nimedega rahvusvahelistel üritustel ei õpitud kõige lihtsamat – aktsepteerima endast teistsuguseid inimesi. Kultuuridevahelise suhtluse õppimine peab olema tingimusteta õppimine, see tähendab, me ei vali, et näiteks lääne-eurooplasi aktsepteerime ja hindame, meie kõrval elavaid venelasi aga mitte.

Millistes rahvusvahelistes projektides noored ja noorsootöötajad täna osaleda saavad? Rahvusvahelise noorsootöö üks meede on soodustada noorte ja noorsootöötajate liikuvust erinevate rahvusvaheliste programmide kaudu. Hetkel on dokumentaalfilmiklubidega ühinenud noortel võimalik paar korda aastas kohtuda Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia ning Poola keskkooliõpilastega eri Euroopa riikides. Samuti on võimalus osaleda Prahas iga-aastasel filmifestivalil.

Väga otseselt on maailmahariduse projekt Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) poolt alates 2004. aastast elluviidav GLEN projekt, mille kaudu läheb Eestist igal aastal maailma eri paigusse tööd tegema viis eestlast. Kandideerida saavad 21.-30. aastased noored. Tagasi Eestisse tulles on vabatahtliku ülesanne teavitustöö noorte hulgas.

Võimalusi on, aga nende leidmine ei ole alati nii lihtne. Õpetajate-huvijuhtide-noorsootöötajate hulgas on tekkinud maailmahariduse huviliste võrgustik. Oluliseks infoallikaks on olnud maailmahariduse suvekool, mis on toimunud kaks aastat järjest: 2008. ja 2009. aasta suvel. “Vaata ja muuda” ja “Solidaarne kool” projektide koostöös on lisaks suvekoolile toimunud rida koolitusi dokumentaalfilmide kasutamiseks koolitunnis või noortekeskustes.

2009. aasta teises pooles tekitasid koolides ja noortekeskustes suurt huvi MTÜ Mondo haridusprojektijuhi Paul Senosi külaskäigud. Paul, kes on rahvuselt lõuna-aafriklane, töötanud ligi 15 aastat õpetajana ja elab nüüd püsivalt Eestis, on noorteni toonud uued võimalused, kuidas ennast väljendada koomiksi joonistamise, räppimise või dokumentaalfilmi tegemise kaudu. Ta külastas nelja kuuga ligi 40 erinevat Eesti kooli ja noortekeskust ning külaskäigud jätkuvad.

Kõik eelpool nimetatud projektid ja osalemine nendes suurendavad avatust ja sallivust erinevuste ja mitmekesisuse suhtes noorte hulgas.

Lugeja on kindlasti tuttav ajakirjanduses aina enam käsitlust leidnud pagulaste teemaga Eestis. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, siis tuleb meil üles näidata solidaarsust ja vastu võtta varjupaigataotlejad väljastpoolt Euroopat. See teema on meile võõras ja üksikud teavad, et Illukal asub Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus. Kõik võõras võib inimestes aga hirmu tekitada, seega on tarvilik noortele näidata, et meie hulgas elavad väga kaugetest riikidest pärit pagulase staatust taotlevad inimesed. Nii saigi 2009. aasta lõpul Jaan Tõnissoni Instituudi ja MTÜ Mondo koostööprojektis kokku kutsutud grupp vene ja eesti noori eri Eesti linnadest. Noored elasid ühe nädalavahetuse Illukal ning tegid sealsest elust lühikese dokumentaalfilmi.

________________________________

Allikad:

1 Raun, A. Postimees. 22.01.2010

2 Mähar, L., Kiisel, M. 2006. Eesti Roheline Liikumine. Säästev areng õpetajate ja õpilaste hinnangutes. Küsitlusuuring.

3 Maailmahariduse projektid Eestis:http://www.vm.ee/?q=et/node/8640

Artikli allikas on noorsootöö ajakiri MIHUS, mida annab välja Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. Ajakirja MIHUS väljaandmist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidavast programmist "Noorsootöö kvaliteedi arendamine".

Sarnased artiklid