Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) korraldas aasta parima maakonnaprojekti väljaselgitamiseks 2015. aasta kevadel esmakordselt rahvahääletuse. Valida sai 75 projekti vahel, mis kõik valmisid 2014. aastal. Igas Eestimaa maakonnas selgitati viie nominendi hulgast rahva lemmik. Bioneer otsustas uurida, kuidas võitjatel läheb ja mida KIKi projektidest õpiti. Lääne-Virumaal autasustati Kunda Nordic Tsementi jahutusvee korduvkasutussüsteemi projekti eest tänu millele vähenevad jõest võetavad ja sinna suunatavad jahutusvee kogused. Lõhejõe seisund paraneb oluliselt. Küsimustele vastab Aimar Tapner.

Miks projekt vajalik oli?

Ega see meile erilist rahalist võitu ei toonud, sest vee kasutamine praegu veel palju ei maksa, aga keskkonnariske maandab küll. Seni käis meil palju rohkem vett läbi, tähendab võtsime Kunda jõest ja lasime palju tagasi ka. Osa veest läks protsessi, aga suur osa jahutusveest läks jõkke tagasi.

Tagasijooks läheb muidugi õlipüüdja kaudu, aga risk tekib, kui kuskil on suurem õlileke või satub tehase territooriumilt mingit muud keemiat veesüsteemi. Siis võib juhtuda, et õlipüüdja ei saa enam hästi hakkama ja reostus satub jõkke.

Näiteks 2011. aastal sattus veesüsteemi kaudu jõkke raskemetalle sisaldav prügikütuse põlengu kustutusvesi. Nüüd on võimalus reostunud vesi mahutisse koguda, mitte jõkke lasta ning oma protsessis ära kasutada ja jõe reostamise oht on kordades väiksem.

Tavalises olukorras suurt vahet pole, ainult võetav veekogus on väiksem, mis on muidugi keskkonnasõbralikum.

Kuidas võttis projekti vastu kohalik kogukond?

Nii palju kui mina olen tagasisidet saanud on kõik meie süsteemi kiitnud ja eks selle projekti kogutud suur punktisumma räägib siin enda eest.

Kas projektist tulenevaid muutusi saab väljendada ainult arvudes või on seda ka mingil moel võimalik palja silmaga märgata?

Oma silmaga saab vaadata veereservuaari, pumplat, uuendatud õlipüüdjat ja muid veesüsteemi osi, aga jõkke minev vesi oli ja on välisel vaatlusel puhas. Nagu eelpool mainisin, tuleb uue veeringluse eelis eriti esile erijuhtumite korral.

Milliseid keskkonnaalaseid projekte on Kunda Nordic Tsemendil veel plaanis?

Meil on plaanis õhku sattuva tolmu kogust märgatavalt vähendada. Selleks on alustatud emissioonide projekti, mille raames ehitame pöördahju elektrifiltri asemele kottfiltri koos jahutustorniga. Samuti vähendame tolmu hajusheidet ühendatud laost, kus on klinker, toorained ja kütus ning üht teist veel. See projekt saab valmis 2017. aasta alguses ja selle kogumaksumus on 4,8 miljonit eurot.

Kas saite projekti teostamisel rakendada ka kohalikku tööjõudu?

Jah, saime küll, sest ehitus ja seadmete paigaldustööd tegid kohalikud firmad.

Mida arvate võitnud projektist?

Vastab KIKi Lääne-Virumaa esindaja Joel Randveer:

"Projekti kasu Eesti keskkonnale on üsna suur, sest rajatud süsteem aitab kaasa vee keskkonnasäästlikule kasutamisele. Siinkohal tuleb rõhutada, et oluliselt väheneb koormus Kunda jõele. Tegu on ikkagi ühe olulisema lõheliste jõega Eestis. Projekt on hea näide sellest, et meie ettevõtjad hoolivad keskkonnast, eriti meile olulisest veekeskkonnast."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta