Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) korraldas aasta parima maakonnaprojekti väljaselgitamiseks 2015. aasta kevadel esmakordselt rahvahääletuse. Valida sai 75 projekti vahel, mis kõik valmisid 2014. aastal. Igas Eestimaa maakonnas selgitati viie nominendi hulgast rahva lemmik. Bioneer otsustas uurida, kuidas võitjatel läheb ja mida KIKi projektidest õpiti. Järvamaal autasustati Lokuta lasteaia  keskkonnahariduse projekti. Küsimustele vastas Türi Lokuta lasteaia vanemõpetaja Taimi Punapart.

Talvel said Lokuta lasteaia lapsed osaleda avastusretkel ning vaadelda loomade ja lindude lumele jäetud jälgi. Igas rühmas tehti jäljeleiust ka raamat. Lisaks õppisid lapsed valmistama tihastele rasvapalle.

Miks just selline projekt?

Türi Lokuta lasteaed asub suures vanas mõisapargis, mis asub metsa lähedal. Iga päev lastega õue minnes avastame midagi uut. Tuli mõte, muuta igapäevased loodusvaatlused sihipärasteks ja taotleda õuesõppe jaoks uurimisvahendeid.

KIKi rahastatud projekti „Lokuta lasteaed uurib jälgi talvises looduses“ abil saadi rühmadesse teatmeteoseid, binokleid, loodusega seotud õppemänge, värvilapatseid, pintsette, kirjutusaluseid jne. Toimusid erinevad jäljenädalad (õhujäljed, puujäljed, maajäljed, tehisjäljed, pargi-, tormi- ja metsajäljed). Projekti olid kaasatud lapsevanemad ja Piret Eensoo Keskkonnaametist, kes andis oma panuse metsamatka.

Kõigist loodusleidudest panime kokku näituse „Meie jäljeleiud talvises looduses“. Näitusele välja pandud fotosid loomadest, lindudest ja nende jälgedest, rähni ja üraskite toksitud puukändu ja kopra näritud puud, lindude sulgi, loomade pealuid, käbisid, kive ja teokarpe sai uurida nii luupide kui mikroskoopidega.

Eksponaatide hulgast tuli leida oma lemmik ning täpike juurde panna. Esikoha vääriliseks tunnistati karu käpajäljed lumel.

Kuidas lapsed tegevuse vastu võtsid?

Lastega sai enne jäljeteemad läbi arutatud ja mõistatusi lahendatud. Kuulati nende mõtteid ja arvamusi. Lapsed tundsid siirast rõõmu, kui vaatlesid ja kuulasid linde nende endi valmistatud söögipallide juures.

Aktiivsed oldi jälgede uurimisel ja avastamisel. Igat uut jälge või leidu kutsuti  tuvastama õpetaja. Kui algul väiksematega (2-3aastased) on täiskasvanu suunajaks, siis edaspidi on ka nemad avastajad. Õpetajale tuletati meelde, et ta kindlasti uurimisvahendid õue võtab.

Pidasime tähtsaks, kui laps avaldas arvamust, kellele see jälg võis kuuluda ja oskas rääkida oma lugu. Tore oli, kui ta soovis uurida teatmeteoseid jälgedest. On tähtis, et laps märkab ja huvitub loodusest. Lisaks teatmeraamatule kasutasid koolieelikud Keskkonnaameti koostatud õppematerjali „Jäljeaabits“.

Lapsed õppisid märkama jälgi nii puudel, õhus kui maapinnal. Nii märkas Miamarii rähni pandud käbi õunapuu okste vahel ja poistele meeldisid lennukite jäljed taevas.

Kõige rohkem suutis meie õuealale jälgi jätta nugis, kes ajas taga oravat ja hiirt. Saadud teadmisi jagati emade ja isadega.

Laste lemmikuks kujunes metsamatk „Lähme külla metsarahvale“, kus lapsed läbi mõistatuste lahenduste said teada, keda nad otsima peavad.

Kas vanemad jäid rahule?

Tagasiside väga positiivne ja emotsionaalne. Sügisel andsime kõigile teada, et tulemas on näitus jälgedest, kuhu ootame lapsega koos leitud eksponaate. Lahti sai räägitud, et jäljed ei ole ainult konkreetselt maas vaid neid võib leida õhus, taimedel, põllult.

Jälgede avastamine andis teadmisi juurde mitte ainult lastele vaid ka täiskasvanutele. Üks isa rääkis lasteaeda tulles: „Küll me uurisime pargis olevaid jälgi ja lõpuks tuvastasime, et need olid vanaema kepijäljed.“

Juhtus lastega metsas matkates ka miskit põnevat?

Hea mõte oli, et matkal Tolli metsa Metsavana juures on tulease, kus lapsed saavad lõkke jaoks käbisid ja oksi maast korjata. Võtsime kaasa munareste, kuiva paberit ja lapsed olid abiks lõkkematerjali korjamisel, aga mis ei tahtnud süttida oli lõke. Lõpuks suure vaevaga väike leegike saadi.

Kaasas olnud lapsevanemad ja vanaemad olid siiralt üllatunud laste teadmistest. Õpetajale tuletati alatasa meelde, et binoklid ning luubid peab kaasa võtma, muidu me ei saa jälgi uurida. Steven ja tema vanemad avastasid tedre väljaheited, mis läksid näitusele.

Kas teete ka edaspidi samalaadseid projekte?

Loodan väga, et KIK taastab taotlusvoorud, millega sai lasteaeda õuesõppe ja aktiivtegevusteks uurimisvahendeid, teatmeteoseid, mänge. Siis kindlasti osaleme, sest enamus lasteaedel selleks otstarbeks rahad puuduvad.

Kuidas hindate tulemusi?

See projekt tõi meile palju rõõmu, üllatust ja pidevat imestamist. Meeldivat  üllatust pakkusid laste avastused ja loodusjutud ja tähelepanekud.

Tunnen head meelt, et emad ja isad võtsid vaevaks kiire elutempo juures käia lapsega looduses ja otsida, avastada, pildistada. Olen kindel, et see rõõm oli mõlemapoolne. Lisaks täienes lasteaia looduskast huvitavate leidudega ja fotod jäeti meile õppematerjaliks.

Meie eesmärgiks oli, et laps tunneb rõõmu oma vanematega looduses viibimisest ja oskab märgata nähtusi ja muutusi looduses. See eesmärk täideti. Lokuta lapsed oskavad märgata huvitavaid nähtuseid looduses. Lapsed oskavad ka küsimusi esitada, arutleda, uurida loodusraamatuid ja kasutada uurimisvahendeid.

Mida vahvat lapsed loodusest lapsed rääkisid?

„Meie loomad ei tea oma jälgi, sellepärast me uurime.“ Oliver

„Põder sööb puukoort ja kraabib puid.“ Mirjam

„Mina vaatan kodus lõvijälgi.“ Sebastian

„1,2,3 niimoodi jätavad linnud. Nad kõnnivad ka.“ Sander

„Loomad teevad hüppejälgi ja lapsed lähevad neid vaatama, sest keegi peab neid nägema.“  Mirjam

„Sellepärast, et Eliise kiidab neid jälgi.“ Mia Martha

„Jänkud hüppavad nii, sest nad tahavad väljas käia ja värsket õhku hingata. Muidu me ei tea, kas jänkud või muud on käinud. Kõik linnud või muud loomad käivad näiteks puu peal.“ Eliise

Õues uuriti muti mullahunnikuid ja õpetaja küsib, et kes neid teeb ja saab Oliverilt (3a) vastuseks: "Issi"

Oskar (3a) uuris pea kuklas suurt pärnapuud ja siis  sõnas "See puu on katki!"

Eliise (4a): "Koristajalind lendab. Koristajalind koristab!" (puukoristaja kohta)

Sebastian (5a) küsib niheleva Oliveri käest: "Kas sul on ämblikud püksis?"

Marten (5a) maalib karu. Õpetaja küsib, et mitu jalga karul on ja  saab vastuseks : "Kõik jalad!"

Oliver (4a): "Kass püüab hiiri, see on ohutuse pärast!"

Oliver (4a) öökullist: "Teda ei tohi lõvi juurde viia. Äkki ta on rasvane ja lõvi armastab rasvast. Ta armastab süüa, aga ma ei tea, mis vilja ta armastab?"

Oliver (4a) uurib muti mullahunnikuid ja teatab: "See on ohutuse pärast muti mullahunnikud, muidu ta ei saa hingata!"

Mirjam (4a) uurib tumedat puukoort ja nendib: "Siia on päike sisse löönud!"

Mirtel ja Mirjam (4a) teadustavad: "Linnumajas käivad varblased ja koristajad!"

Reijo (4a) uurib õues nugise jälgi ning sõnab: "Siin on pesukaru käinud!"

Eliise (5a) teab: "Detektiivid võivad isegi mahasurnud dinosauruseid leida!"

Mirjam (5a): "Kui uurijad võtavad liha ära, ongi dinosaurus surnud!"

Õpetaja kirjutab tublide laste heategusid. Sebastian (5a) vaatab ning sõnab: "Oliver peab ka tubli lapse märgi saama, sest ta leidis õuest Kalevipoja jäljed!" (hommikul räägiti Kalevipojast)

Eliise: "Me teeme tammele süüa. Tamm pole sajandeid süüa saanud!"

Raneli jutustab: "Nägin kahte kurge: üks oli emane nagu luik ja teine isane nagu part!"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta