Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) korraldas aasta parima maakonnaprojekti väljaselgitamiseks 2015. aasta kevadel esmakordselt rahvahääletuse. Valida sai 75 projekti vahel, mis kõik valmisid 2014. aastal. Igas Eestimaa maakonnas selgitati viie nominendi hulgast rahva lemmik. Bioneer otsustas uurida, kuidas võitjatel läheb ja mida KIKi projektidest õpiti. Viljandi  maakonnas autasustati järvepalli projekti. Küsimustele vastas Inga Nõmmik Viljandi Linnavalitsusest.

Kust tuli idee tegeleda järvepalliga?

Kahjuks ja õnneks kasvab Viljandi järves olev järvepall ranna ujumisala vahetus läheduses. Kuna järvepall on üsna haruldane, siis mõtlesime, et oleks ju hea, kui populatsiooni oleks võimalik kuidagi suurendada.

Populatsiooni suurendamise ühe võimalusena nägime järvepallile talle sobivama kasukoha ehk elupaiga loomist. Järvepall vajab liivas-kruusast põhja, mitte mudasetet. Seetõttu tegimegi koostööprojekti, mis siis nägi ette põhja mudasette eemaldamist ja selle asendamist liivaga. Me väga loodame, et järvepall saab oma areaali laiendada ja ühtlasi on mudast vaba ujumiskoht ka ujujatele meelepärane.

Kes see järvepall siis õieti on?

Järvepall A. linnaei on hästi tuntud oma unikaalse kerakujulise vormi poolest. Enamik järvepalle on võrdlemisi väikesed (läbimõõduga 2-3 cm), kuid osad võivad kasvada kuni 30-sentimeetristeks. Jaapani teadlaste poolt läbiviidud uuringute kohaselt saavutavad järvepallid 10-sentimeetrise läbimõõdu viie aastaga.

Järvepallid tekivad madalates järvedes niitjatest kinnitumata vetikavaipadest või lagunenud vanematest pallidest.

Niitjast vetikast palli moodustumine võtab palju aega ning vajab sobivaid tingimusi – veeliikumine, valgus, kõvem põhi. Veeliikumine peab vetikapallide moodustumiseks olema mõõdukas - vähese veeliikumise korral püsib kinnitumata niitide ja vetikavaipade morfoloogia suuremate muutusteta ning suure lainetuse korral uhutakse vetikad kaldale või kogunevad need vaiksematesse piirkondadesse.

Üheks oluliseks teguriks järvepallide moodustumisel on ka valgus. Madalas vees on valgustihedus suurem ja seetõttu ka kasv intensiivsem. Oluline on ka liivase-savise põhja esinemine.

Kerakujuline kasvuvorm on järvepallidel hästi tuntud, kuid esineb ka mitmeid teisi kasvuvorme, mis sõltuvad keskkonnatingimustest. Kinnitumata niidid, „vetikavaibad“ ja pallid hõljuvad madalas vees mudase või liivase põhja lähedal.

Kuidas mõjub järve mudast puhastamine teistele järveelanikele?

Tegevus teostati nii väikesel alal, et muud elustikku see ei mõjutanud.

Kas järvest leiti midagi huvitavat?

Järvest leiti tööde käigus paar vana roostes ankrut ja jäätmeid (pudelid, purgid).

Kui suures mahus töid teostati?

Töid teostas OÜ Saaretu. Ettevõte ise on pärit Põlvamaalt. Kohalikku tööjõudu ei kasutatud. Töid teostati 2910 m² alal.

Kuidas rahule jäite?

Tegemist oli aega ja energiat nõudva projektiga. Teemaga alustasime juba 2011. aastal. Kuna tegemist on Natura järvega ning punase raamatu liigiga, siis kogu projekti läbiviimine (KMH ja projekt) võttis ikka kõvasti energiat.

Loodetavasti on täna rahul nii järvepall, kes sai laiemad elutingimused ja linnarahvas, kes sai mudavaba ujumisala.

Loe lisa!

Viljandi järve rannaalal kasvab kogu maailmas haruldane järvepall. Et rohevetika elutingimusi parandada, otsustas Viljandi linn järvepalli kasvukohast muda eemaldada. Järvepall vajab oma elutegevuseks kruusast ja liivast järvepõhja, kuid kuna järve põhi muutus aina mudasemaks, hakkas see ohustama järvepalli kasvutingimusi.

Ligi 3000 ruutmeetri suuruse ala puhastamine oli üsna keeruline, sest eesmärk oli Natura 2000 registris oleva veekogu tervist võimalikult vähe kahjustada. Töömaa eraldati kaitseekraaniga selleks, et töötegemise ajal ei liiguks heljum kõrvalolevale alale, kus on ulatuslik ja tugev rohevetikapopulatsioon.

Tööd läksid maksma ligi 94 000 eurot, mida rahastas 78% ulatuses keskkonnaprogrammist KIK ning ülejäänu tasus Viljandi linn.

Järvepall on MTÜ Loodusajakiri andmetel kantud punasesse ohustatud nimestikku mitmes riigis, näiteks Saksamaal, Valgevenes, Venemaal, Jaapanis ja Rootsis. Eesti punases raamatus kuulub järvepall kategooriasse „ohulähedane“ ning seda on järgi vähestes, vaid umbes 5-6 järves.

Allikas: kik.ee

FOTO: Geopaigaldamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta