Eelmisel neljapäeval, 19. jaanuaril avalikustatud “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” on raamstrateegiaks edasistele arengukavadele ja õigusaktidele, käsitledes muuhulgas seda, kuidas plaanitakse edaspidi maavarasid (sh fosforiiti) uurida, kuidas eraettevõtted võiksid sellesse investeerida ning kuidas peaks riik maapõue kasutamisest tulu saama. Avalikkusele arvamuse andmiseks jäeti aega 2. veebruarini ehk üksnes 2 nädalat. 

Töörühmas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud eksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on see naeruväärselt lühike aeg. „Kolmekümne aastaga jõuab parasjagu Eesti maapõue üles sonkida ja ise jõuame selleks ajaks pensionile jääda. Siiski, kas ei peaks nii suurt otsust pikemalt arutama kui kaks nädalat?“ imestas Piirimäe. “Vägisi jääb mulje, et dokumendile ei oodata sisulist tagasisidet ega avalikku arutelu,” lisas Piirimäe. 

Vastavalt valitsuse poolt 2011. aastal kinnitatud kaasamise heale tavale peaks nii seadusloomes kui arengukavade koostamisel avalik konsulteerimine kestma vähemalt 4 nädalat. Ühendused taunivad keskkonnaministeeriumi kaasamispraktikat, milles järjekindlalt antakse ühendustele ja laiemale avalikkusele olulistele eelnõudele reageerimiseks liiga lühikesi tähtaegu, mille jooksul on keeruline sisukat panust anda. Selline lähenemine näitab, et ministeerium suhtub kaasamisse formaalselt, rikkudes sellega valitsuse poolt paika pandud hea tava põhimõtteid.

Keskkonnaühendused kutsuvad siiski üles kõiki huvilisi dokumendiga tutvuma ja oma arvamust avaldama. Tähelepanu tuleks pöörata ka seletuskirjale, millest nähtub selgemalt, mida poliitikadokumendi põhimõtete all silmas on peetud. Eelnõu ja seletuskiri on leitavad siit.

EKO koostab oma seisukohad ja avalikustab need järgmisel nädalal. Keskkonnaministeerium on teatanud, et tutvustab eelnõud huvigruppidele 31. jaanuaril toimuval seminaril ning riigikogule kinnitamiseks on dokument plaanis esitada märtsis