Kliimamuutused, loodusvarade vähenemine ja keskkonnaprobleemid on tänapäeva suurimad väljakutsed. Maateadused aitavad mõista, kuidas Maa süsteemid toimivad ning kuidas saame oma ressursse kestlikult kasutada. Paraku ei ole maateadusi Eesti kooliprogrammides piisavalt, mistõttu ei pruugi noored seda üles leida, leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor ning riikliku maateaduste olümpiaadi žürii esimees Alvar Soesoo.

Sel kevadel on Tallinna Tehnikaülikoolis seitsmes riiklik maateaduste olümpiaad, kus Eesti parimad loodus- ja reaalainete gümnasistid panevad oma teadmised proovile. Olümpiaadi lõppvooru tulemuste põhjal moodustatakse Eesti võistkond rahvusvaheliseks maateaduste olümpiaadiks. Võistlusel on teoreetilised ja praktilised ülesandeid geoloogiast, planetoloogiast, kliimast ning ressursihaldusest.

„Maateaduste olümpiaad ei ole lihtsalt akadeemiline võistlus, vaid ka suurepärane võimalus mõista, kuidas Maa süsteemid töötavad ning milline on teaduse roll ühiskonnas. Tundub, et eestlased on selles eriti head, sest viimastel aastatel oleme olnud rahvusvaheliselt väga edukad,“ kinnitab Soesoo.

Maateaduste õpetamine koolides on kriitilise tähtsusega

„Arusaam sellest, kuidas meie planeet toimib, on kriitilise tähtsusega, eriti praeguste globaalsete väljakutsete valguses,“ rõhutab Soesoo. „Me ei räägi ainult kliimamuutustest või ressursipuudusest – probleem seisneb ka selles, et maateaduste haridus üle maailma ei ole piisavalt põhjalik.“

Eestis ei õpetata maateadusi kui eraldiseisvat õppeainet. Enamik teadmisi tuleb geograafiatundidest, kuid sellest ei piisa mõistmaks Maa süsteemide keerukat koosmõju.

„Kui tahame, et Eesti noored oleksid valmis tulevikuväljakutseteks, peame maateaduste õpet oluliselt laiendama. Ainult nii suudame oma majandust ja elukeskkonda säästvalt arendada“ selgitab Soesoo. „Vajalik on kas geograafia ainekavas maateaduste osa laiendamine või eraldi õppeaine, mis seoks geograafia füüsika ja keemiaga, andes õpilastele parema arusaama Maa eri sfääride omavahelistest seostest,“ lisab ta.

Maateaduste olümpiaad avardab silmaringi

Üks võimalus süveneda maateadustesse on osaleda olümpiaadil, mis annab praktilise kogemuse ja laiema teadmistepagasi. Võistlus on suunatud 10.–12. klassi õpilastele, kuid varasematel aastatel on osalenud ka nooremad huvilised, kelle tulemused on olnud väga head.

Selleaastane olümpiaad toimub kahes voorus: eelvoor on märtsis, kus õpilased lahendavad teoreetilisi ülesandeid digitaalselt. Parimad pääsevad Tallina Tehnikaülikooli lõppvooru aprillis, kus lisanduvad ka praktilised ülesanded. Edukaimad õpilased saavad esindada Eestit rahvusvahelisel maateaduste olümpiaadil, mille ülesannete keerukus on kohati võrreldav ülikooli tasemega.

Eesti noored on rahvusvahelisel olümpiaadil edukad

Soesoo on rahvusvahelise maateaduste olümpiaadiga seotud alates 2017. aastast, 2018. aastal osales Eesti esimest korda rahvusvahelisel võistlusel.

„See oli huvitav kogemus mitte ainult õpilastele, vaid ka mentoritele. Olümpiaad kestab tavaliselt 10 päeva ning seal ei võistelda ainult omavahel, vaid külastatakse ka geoloogilisi vaatamisväärsusi ja tutvutakse uusimate teadussaavutustega,“ kirjeldab Soesoo.

Eesti õpilased on rahvusvahelisel olümpiaadil olnud väga edukad – koju on toodud 9 kuld-, 12 hõbe- ja 16 pronksmedalit. „See näitab, et meie koolinoored on konkurentsivõimelised ning suudavad lahendada ka keerukaid teadusülesandeid,“ lisab Soesoo. Viimastel aastatel on Eesti meeskonnad paistnud silma andmekaeveülesannetes ja meeskondlikes välitöödes, mis nõuavad praktiliste oskuste rakendamist reaalses keskkonnas.

Heade tulemuste saavutamine nõuab lisaks geograafia, füüsika, keemia ja maateaduste tundmisele ka tugevaid sotsiaalseid oskusi – oskust meeskonda käivitada, produktiivsust hoida ja võimalikke konflikte ennetada.

"Eesti õpilased on ka selles vallas hästi hakkama saanud," märgib Soesoo. "Ma kujutan ette, et kui nende saavutusi tunnustatakse ja kaela riputatakse eri värvi medalid, võib nii mõnelgi silm märjaks minna – see on hetk, mil tehtud töö ja pingutused saavad rahvusvahelise areeni ees väärilise tunnustuse," kirjeldas mentor uhket hetke.

Eesti ülikoolid on rahvusvahelisel olümpiaadil osalenud õpilasi toetanud eristipendiumite ja tasuta ühiselamukohtadega. „Loodetavasti on see lisamotivatsiooniks olümpiaadist osavõtuks ja teadmiste süvendamiseks,“ ütleb Soesoo.

Samas seisab Eesti silmitsi probleemiga – puudub püsiv rahastus rahvusvahelisel olümpiaadil osalemiseks.

„Riik võiks toetada teadusvõistlustel osalejaid, sest praegu sõltub rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemine suuresti sponsoritest,“ nendib Soesoo.

Maateaduste tähtsuse rõhutamiseks tuleks seda ühiskonnas laiemalt populariseerida.

„Meil on veel palju teha, et maateadusi hakataks väärtustama nende tegeliku rolli ja panuse alusel. Noored, kes kaaluvad maateaduste õppimist, võivad olla kindlad, et nad on valinud õige suuna,” sõnab Soesoo. Ta rõhutab, et meie planeedi ressursse ei saa lõputult kasutada ning veel ei osata oma eluvaldkondades tegutseda viisil, mis põhjustaks vaid minimaalset keskkonnamuutust. „Tulevik kuulub kahtlemata maateadustele ning noori, kes mõistavad Maa süsteeme ja nende toimimist, on vaja juba täna,“ võtab Soesoo teema kokku.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta