Eelmisel esmaspäeval oli Haapsalu lähedal maavärin. Kui tugev see oli?

Maavärinate suurust hinnatakse kahel viisil. Vabanenud energiat kajastav magnituud arvutatakse seismogrammidelt mõõdetud laineamplituudi järgi. Haapsalu lähedal toimunud Ridala maavärin oli nõrk ja ta magnituud oli vaid 1,0.

Intensiivsus hindab maavärina mõju inimestele, hoonetele ja ehitistele. Seda mõõdetakse 12-astmelisel skaalal (I-XII). Ridala maavärina maksimaalne intensiivsus oli tagasihoidlik, I-II ehk lähialadel mõned inimesed tundsid, aga paljudele jäi see märkamatuks.

Võrdlusena võiks tuua 11.03.2011 Jaapani hiidmaavärina, mille magnituud oli 9,0. Selles vabanes 1012 korda ehk triljon korda rohkem seismilist energiat kui Ridala maavärinas.

Millal on oodata järgmist maavärinat?

Statistiliselt on Eesti alal oodata väikest maavärinat (magnituud <3) keskmiselt üks kord kahe aasta jooksul. Võib aga olla maavärinarohkemaid ja -vaesemaid perioode.

Eelmine Eesti maavärin tuvastati 6.11.2006. Maavärinate täpne prognoosimine on väga suur väljakutse ja praeguse tehnoloogia juures üldjuhul võimatu. Prognoosimeetodid põhinevad tõenäosustele.

Kas maavärina prognoosimist ning analüüsimist on võimalik Eestis õppida?

Seismoloogiat erialana ei ole Eestis võimalik õppida. Huvilistele soovitan hankida endale siin tugev taust füüsikas ja geoteadustes ning minna edasi välismaale õppima, näiteks Põhjamaadesse.

TTÜ erialadest oleksid kasulikud õppesuunad maa-teadused, geotehnoloogia ja tehniline füüsika. Veel võib öelda, et globaalselt on inseneeria tähtis rakendus maavärinakindel ehitamine. Selle jaoks kuluvad hästi ära tehnilise kalduvusega õpingud, juba mainitutele lisaks ka ehitusteaduskonnas.

---

Meenuta ka saate "Püramiidi tipus" videod maavärinatest.