Tallinna Tehnikaülikoolis hiljuti kaitstud magistritöö selgitas, kuidas mõjutavad sotsiaalsed suhted taimetoitlaseks kujunemist ning kui suurel määral mõjutab taimetoidule üleminek ka inimese enda suhtumist, identiteeti ja üldist maailmapilti.

Pole saladus, et tänapäeval on taimetoitlus muutumas üha tavapärasemaks, seda eriti arenenud riikides, kus tarbijad on tervise- ja keskkonnateemadel märksa teadlikumad. Taimetoitluse populaarsus kasvab jätkuvalt ja seda toetavad teema aktuaalsus, sh nii suurenev meedia- kui ka sotsiaalmeediakajastus, aga ka taimetoidurestoranide rohkus ja turule tulnud nn taimsed alternatiivid.

Taimetoitluse kasvav populaarsus

Magistritöö autor, igapäevatöös turundusjuhi ametit pidav Kadi Askileiskiri avaldab, et kuna tema enda teekonnal taimetoitlaseks toimusid lisaks toidutarbimisele muutused ka maailmapildis, tekkis tal huvi uurida lähemalt taimetoitluse mõju inimese identiteedile, tarbimisharjumustele, sotsiaalsetele aspektidele ning elustiili muutustele.

„Tuhanded tarbijad teevad olulisi muudatusi oma toitumisharjumustes, mis toob esile vajaduse paremini mõista sellise nihke sotsiaalseid tagamaid ja tagajärgi. Sotsiaalsete kampaaniate, nagu nt Vegaanuar ja Taimne Teisipäev mõju on samuti märkimisväärne, pakkudes tuge ja kogukonnatunnet, mis soodustab tervislikumaid toitumisvalikuid,“ rõhutab Askileiskiri.

Magistritöö eesmärk ja meetod

Nii keskendus Askileiskiri oma uurimistöös taimetoitluse valinud inimeste kogemustele. „Eesmärk oli mõista, kuidas sotsiaalsed kontekstid ja kogemused mõjutavad taimetoitlaseks kujunemist ning selle identiteedi väljendamist ja püsivust.“

Ühtlasi oli soov teada saada, kas taimse osakaalu suurendamine või täielik üleminek mõjutab ka inimese identiteeti ja kujundab sotsiaalset identiteeti? Ja kas taimse toidu osakaalu suurendamiseks loodud sotsiaalkampaaniad ja väljakutsed, nagu eelmainitud Vegaanuar või Taimse Teisipäeva Taimne väljakutse, suudavad ümber kujundada inimese senist elustiili ja väärtusi? 

„Uurimuse läbiviimiseks kasutasin narratiivset lähenemist ja kvalitatiivset uurimismeetodit, analüüsides kuue taimetoidu väljakutses osalenu intervjuusid. Teoreetilises raamistikus tuginesin identiteedi ja sotsiaalse identiteedi teooriale ning mõistetele nagu „habitus“ ja elustiil, mis aitasid mõista, kuidas identiteet ja elustiil on seotud sotsiaalsete suhete ja harjumustega.“

Kuidas muudab taimetoitlus inimest?

Askileiskiri sõnul näitasid magistritöö uuringu tulemused, et nn sotsiaalne kontekst mängib olulist rolli taimetoitlase identiteedi kujunemisel. Mida see tähendab? Nimelt võivad sotsiaalsed taimetoidule suunatud kampaaniad ja väljakutsed ning lähedaste toetus motiveerida inimesi taimetoitu proovima ning ühtlasi pakuvad need vajalikku tuge taimetoitlusele ülemineku perioodil.

„Samas toob taimetoitlus kaasa sageli negatiivset sotsiaalset survet nii kõigesööjatelt, eelkõige vanemalt generatsioonilt kui ka kahjuks veganitelt endilt, mis takistab identiteedi avatut väljendamist. Intrigeerivad diskursused, millega alustav taimetoitlane peab silmitsi seisma, peituvad väljendites nagu „muru söömine“, „kas vesi on ikka vegan“,“ loetleb Askileiskiri.

Enne edu kogetakse ka negatiivset

Tema sõnul kogesid intervjueeritavad sageli enese allasurumist, et vältida toitumise teemalisi arutelusid, mis tihtipeale kujunesid negatiivseks.

„See tuleneb negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest taimetoitlaste kohta, kus peetakse taimetoitlust justkui negatiivse kuvandiga toitumiseelistusteks,“ selgitab Kadi Askileiskiri. „Sellega toimetulekuks on oluline sotsiaalne toetus ja kuuluvus sarnaseid väärtusi jagavasse kogukonda. Mõned taimetoitlased tunnevad alguses tugevat kuuluvust vegan-kogukonda, kuid aja jooksul see tunne väheneb.“ Teised ei samastu tema sõnul veganite kogukonnaga, vaid keskenduvad pigem oma individuaalsetele väärtustele ja uskumustele. 

Taimetoitluse positiivne mõju inimese identiteedile

Eraldi tasub aga tulemustest esile tõsta, et taimetoidu tarbimisega alustamine toob kaasa olulisi muutusi nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil, parandab enesetunnet ja arendab kriitilist maailma tajumist.

„Taimetoitlus toob kaasa olulisi positiivseid muutusi mina-kognitiivsel tasandil: enesekindluse ja enesehinnangu kasvu, oma uskumuste ning väärtuste kinnitumise, autentsuse ja identiteedi tugevdamise,“ rõhutab Askileiskiri.

Tema sõnul määratlesid intervjueeritavad end tihtipeale kas keskkonnakaitsjate, loomade õiguste eest seisjate või tervisliku elustiili pooldajatena. „Moraalsed kaalutlused ja loomade heaolu on taimetoitlase identiteedi kujunemisel keskne teema. See näitab, et taimetoitlus aitab luua tugevama ja autentsema mina-pildi, mis on kooskõlas indiviidi väärtuste, uskumuste ja elustiiliga.“

Magistritöö autori ettepanekud taimetoitluse edendamiseks ühiskonnas

• Tugevdada sotsiaalseid taimetoiduteemalisi turunduskampaaniaid.
• Laiendada taimsete toodete valikut ja kättesaadavust kogu ühiskonnas.
• Jätkata toetavate kogukondade ja tugivõrgustike arendamist.
• Riiklikul tasandil parandada-täiustada taimetoitluse kuvandit, mis hõlmaks üldist teavitustööd ja normide kehtestamist.
• Taimetoiduvalikute tegemine peaks olema kergem, vastuvõetav ning kohandatav ka algajatele ja kestlike valikute tegijatele.
• Taimetoitlust ei saa ega tohi pidada ühiskonna vaates hälbeks, vaid aktsepteeritud ja tavapäraseks valikuks, mistõttu ei peaks taimetoitlased isiklikul tasandil pidevat põhjendus- ja teavitustööd tegema või oma valikut õigustama. 
   

Loe Kadi Askileiskiri magistritööd “Narratiivne lähenemine taimetoitlase identiteedi kujunemisele sotsiaalsete väljakutsete kaudu” Tallinna Tehnikaülikooli digikogus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta