Alati pole võimalik kohe taibata, millised toidud on ebatervislikud. Mõned tooted võivad sisaldada üllatavalt palju suhkrut, rasva või soola. Kõik need on südamehaiguse ja ajuinsuldi ohutegurid. Näiteks purk karastusjooki sisaldab seitse teelusikatäit suhkrut.

Mõne toidu puhul tuleb suur suhkrusisaldus üllatusenagi, kuivõrd otseselt maiustusteks pole harjutud pidama näiteks ei jogurtit ega saiakesi. Väike jäätisetuutu viib suhu suhkrut 9 suhkrutüki jagu ja pooleliitrise karastusjoogiga saab suhkrutükke koguni 22. Selline suhkrukogus on organismile ohtlik, kuna osutub väga hõlpsasti täiesti üleliigseks.

Harva, kui maiustuseks peetakse marju, õunu, puuvilju. Tööstuslikult toodetud suhkrumaiused on inimkonna ajaloos suhteliselt uus nähtus. Metsa- ja aiamaiuste söömisel on aga iidne ajalugu.

Puuviljad ja marjad on elutähtsaks energiaallikaks tänu nende rohkele süsivesikutesisaldusele. Need suhkrud on magusained looduse annina. Looduslikest suhkruallikatest pole võimalik omastada üleliia palju suhkrut, kuna marjades, puu- ja köögiviljades, samuti teraviljas on suhkur lahjendatud kujul ja seotud teiste taimsete ehitusmaterjalidega (kiudainetega).

Küll aga on liiga palju suhkrut tööstuslikult ehk vabrikutes toodetud maiustustes — kommides, šokolaadis, magusjookides.

Kommid on nagu suhkrutabletid

Kommid ongi energiapommid! Nad on tehtud suhkrust, siirupist ja mitmesugustest lisanditest. Näiteks šokolaadis on suhkrut ligi pool ja kolmandik osa on rasva. Energiat on šokolaadis umbes 500 kcal/100 g kohta. Enamikule meist tähendab 100 grammi šokolaadi aga juba ühte neljandikku kogu päevasest energiavajadusest.

2aastase tüdruku jaoks tähendab 100 grammi šokolaadi ärasöömine ligi poolt ööpäevasest energiatarbest. Suur kiirtoidueine (topelt juustuburger, friikartulid, karastusjook ja magustoit) võib sisaldada energiat kuni 2200 kilokalorit, mis on 10aastase poisi kogu päevanorm.

Peab teadma ka seda, et kõige tavalisem, umbes 9 g šokolaadikomm tähendab umbes 50 kilokalori jagu toiduenergiat. Paari kommiga saab seega „söömisnormi” üsnagi kõvasti täidetud, aga kõht jääb tegelikult tühjaks. Tasub ise järele vaadata ja arvutada, mida üks ühekilone kommikott „kalorikeeles“ tähendab ja kui suurt energiakogust ta tegelikult sisaldab.

Kommid pole toit loomulikus tähenduses ja kommid ei asenda toitu, ehkki elutarbelise energiakoguse võib nende abil väga kähku täis saada. Kommid on otsekui suhkru- või rasvatabletid — nad lähevad märkamatult ja nagu pooleldi muuseas suust alla, energiatoime on neil tugev, aga kõhuruum jääb tühjaks ja söögivajadus alles. Vabrikumaiused saavad väga hõlpsasti üleliigseks energiaandjaks, kuna neis on nii suhkrut kui rasva rohkesti peidus.

Üleliigse suhkruga peab organism aga kuidagi toime tulema. Üleliigse suhkru ja toidurasva peab keha ümber töötama ja see ladestubki tarbetu keharasvana.

Suhkrust tekib tõsine sõltuvus

Rootsi teadlane C. Erlanson-Albertson kirjeldab oma raamatus “Suhkur ja rasv”, kuidas suhkrust sõltuvus tekib ja kuidas näiteks magusat jooki jooma harjudes vajadus selle järele aina kasvab. Katse, tõsi küll, oli korraldatud rottidega.

Rottidele anti vabalt juua jooki, mis sisaldas 25% suhkrut (sahharoosi). Rottide käitumist ja ajutegevust uuriti samal ajal pidevalt. Alguses jõid rotid seda suhkruga magusaks tehtud jooki vaid väheke, kuid juba ühe nädala möödudes kaks korda niipalju kui algul.

Suhkur tõstis suhkruisu ja tekitas sellise sõltuvuse, mida teadlased rottide ajus tekkinud reaktsioonide põhjal võrdlesid mõjuga, mida tekitab morfiin. Kui rottidele suhkruvett ootamatult enam ei antud, tekkis neil rahulolematuse reaktsioon. Rotid rabelesid ja plagistasid hambaid. See kinnitas teadlastele, et suhkrujoogist oli jõudnud tekkida ehtne sõltuvus.

Magusa mõjul omakorda isu söögi järele kasvab, mida C. Erlanson-Albertson seostab magusa mõjul vabaneva näljahormooni greliiniga. Maiustustel on seega ülesöömist provotseeriv toime mitmes mõttes — rohkesti kaloreid andes ja mõjudes halvasti söömist ohjavale mõõdutundele.

Kui kunagi võis suhkrumaius olla tänu oma haruldusele ja ilule lapsele tõeline üllatus, siis nüüd on kehv valik, mille halvad tagajärjed ulatuvad tulevikku. Kommidega võib lapsele sillutada tee mitmete haigusteni, sealhulgas hammaste ja veresoonestiku kahjustumisele, ja panna aluse väärale arusaamale, et kommid on kiiduväärt kraam.

Üks põhjus, miks lapsed magusat tahavad, on see, et kasvueas nad tõepoolest vajavad rohkesti energiat. Kuna magusus on märk toidus sisalduvast energiast, on bioloogiliselt põhjendatud, et laps tunneb tõmmet just magusa suunas. Samavõrd on bioloogiliselt ka see põhjendatud, et magusa peaks organism kätte saama seedimismahukast toidust — marjadest ja puuviljadest-juurviljadest. See magus tuleb täiskõhutunde ja toitainete loodusliku mitmekesisuse näol.

Maire Sirel on Eesti Südameliidust

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta