Töölesõidud moodustavad vähemalt 20% kogu autode läbisõidust ja suurema osa tipptunni liikluskoormusest. Sellel, kuidas tööandjad suhtuvad oma töötajate ja klientide transpordivalikutesse, on oluline roll linnade keskkonnakoormusele, töötajate tervisele ning kõikide rahakotile.

Paljudele ettevõtetele on töötajate liikumisega seotud keskkonnamõjude vähendamine üks suuremaid võimalusi oma ökoloogilise jalajälje vähendamisel. Märkamatult võib firma kulutada kümneid tuhandeid kroone töötajate parkimise korraldamise, autoliisingute ja autokompensatsioonidele. Alati ei hooli tööandjad võrdväärselt ühistranspordiga, jalgsi või rattaga tööl käivatest töötajatest. Säästvatele liikumisviisidele rohkem tähelepanu pööramine võib ettevõttel ja töötajatel säästa sadu tuhandeid kroone, parandada töötajate tervist, hoida keskkonda ning vähendada ummikuid. 

See, kas linnas on mugavam sõita auto, ühistranspordi või jalgrattaga ei ole ainult linnavalitsuse teha. Viimasel 10 aastal on järjest rohkem hakatud rõhutama ettevõtete rolli oma töötajate ja klientide transpordivalikute suunamisel. Selliseid “pehmeid” meetmeid, kus keskkonnasõbraliku transpordi kohta info jagamise, tegevuste parema planeerimise, soodustuste ja pisiinvesteeringutega innustatakse töötajaid auto koju jätma nimetatakse liikuvuse ohjamiseks (mobility management). Liikuvuse ohjamine on enamasti mõeldud suuremate asutuste ja ühiskondlike keskuste juhtimise ning töökorralduse muutmiseks nii, et see võimaldaks töötajatele ja klientidele mugava juurdepääsu ilma isikliku autota.

Muidugi on erialasid, kus autot on  vaja pidevalt kasutada ja töötajaid, kes ühel või teisel põhjusel ei saa oma autosõite vähendada. Kuid see ei tähenda, et kõik autoga tehtavad sõidud on asendamatud või vältimatud. On omamoodi müüt, et eestlane on juba nii paadunud autokasutaja, et ühistranspordiga ja jalgsi käib tööl ainult marginaalne osa töötajatest. Näiteks Tallinnas puudub pooltel peredel isiklik auto, iga päev tehakse Tallinnas sama palju liikumisi jalgsi ja ühistranspordiga kui autodega. Ligikaudu pooled autodega tehtavatest sõitudest on alla 5 km pikkused ja parema planeerimise tulemusel asendatavad ühistranspordi, kõndimise või jalgrattasõiduga.

Ka firmade suhtumine autoga mitte liikuvatesse töötajatesse või külastajatesse näitab nende keskkonnateadlikkust ja hoolivust. Tihti firmade kontaktandmeid otsides leiab küll detailse info parkimise ja  liiklusskeemi kohta, aga info lähima ühistranspordipeatuse või turvalise jalgrattaparkla kohta puudub. Tallinnas on mitmeid tiheda külastatavusega kaubanduskeskusi, kus autoparkla ehitamiseks on kulutatud kümneid miljoneid kroone, aga kus sadade inimeste poolt kasutatavad kõnniteed on läbi mõtlemata, porised ja talviti blokeeritud parklast kokku lükatud lumega. Töötajate ja klientide tasuta parkimisvõimalust peetakse vaat et normiks, ühistranspordi ja jalgrattaga seotud kulud jäävad enamasti töötaja kanda ja kulude kompenseerimine on juba seaduste tõttu muudetud keeruliseks. Tasuta lõunaid teatavasti pole ja nii on “tasuta” parkimise näol tegemist tegelikult mitmesajakroonise varjatud dotatsiooniga autokasutajatele, mis jällegi soodustab autoga tööle sõitmist.

Tööandjad peaksid otsima vastuseid kolmele põhilisele küsimusele.

• Millised on töötajate ja klientide transpordivalikud?
• Kui palju kulutab asutus autodele, parkimisele ja kui palju säästvatele transpordiliikidele?
• Millised tingimused on asutus loonud jalgsi, ühistranspordiga ning jalgrattaga liiklejatele ja mida saab ettevõte ära teha, et autokasutust ja lendamist vähendada?

Eriti oluline on nende küsimuste analüüsimine juhul, kui ettevõte kaalub kolimist või on alles valimas endale tegevuskohta. Suure magistraali ääres ja ohtrate parkimisvõimalustega kontorihoone ei tähenda veel head juurdepääsu, kui sinna ei pääse ühegi ühistranspordivahendiga või jalgsi. Läbimõtlemata kolimine võib pooltele töötajatele tähendada suuri logistilisi probleeme, mis käib lõpuks kõikide rahakoti pihta.

Kindlasti märkab nii mõnigi tööandja, et praegusele liikluskultuurile ja autostumisele vaatamata on tema asutuse nurgas mõne töötaja jalgratas. Rattaga saab tööl käia ka soliidsetes riietes ja higistamata nagu seda teevad sajad tuhanded hollandlased ja põhjamaalased. Juba kogenud ratturil on kujunenud talle mugavad marsruudid ja jalgratta parkimiskohad. Kogenematum vajab aga omamoodi tõuget või märki, et ta on rattal samaväärne töötaja või oodatud külaline.  Sellise tõuke saaksid anda näiteks tööandjad turvaliste rattaparklate rajamisega ning ühiskasutuses olevate ametirataste soetamisega. Näiteks Eesti Rohelise Liikumise poolt läbi viidud Tartu linnavalitsuse kergliiklusauditis selgus, et regulaarselt kasutab töölesõitudeks ratast 10% töötajatest. Ligi pooled töötajad oleksid aga nõus tegema linnasiseseid töökäike jalgrattaga, kui tööandja korraldaks ühiskasutatavad jalgrattad.

Mis kasu saab tööandja töötajate keskkonnasõbralikumatest transpordivalikutest?

• Parem ja mitmekesisem juurdepääs töötajatele ja klientidele.
• Kulude kokkuhoid autode parkimise ja autokompensatsioonide pealt.
• Asutuse väiksem ökoloogiline jalajälg.
• Keskkonnasõbralikuma ja hooliva asutuse maine.
• Kehaliselt aktiivsemad töötajad.
• Ettevõtte kolimine on töötajatele aktsepteeritavam, kui nad on kindlad, et neil on tagatud juurdepääs erinevate transpordiliikidega.

Näpunäiteid ettevõtte töötajate sõitudega seotud keskkonnamõjude vähendamiseks

• Analüüsi ettevõtte kulutusi erinevatele transpordiliikidele ja töötajate transpordivalikuid  (vt lähemalt www.autovaba.ee).
• Sea eesmärgid autokasutuse vähendamiseks ja säästvate transpordiliikide soodustamiseks.
• Anna oma töötajatele, klientidele ja partneritele teavet ühistranspordiühendustest ja rattaparklatest.
• Paku autosoodustuste asemel säästvate transpordiliikide toetusi või palgalisa.
• Kohtle töötajaid ja kliente võrdselt, ära luba “tasuta” parkimist, kui sa ei suuda samaväärset “präänikut” pakkuda ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga liikujatele.

Jalgsi ja jalgrattaga töölkäimise soodustamine

• Taga turvaline ja mugav jalakäijate juurdepääs asutusele.
• Kaardista töötajad, kes käivad või sooviksid käia jalgrattaga tööl ja vii nad omavahel kokku.
• Taga turvaline, katusealuse ja valgustusega jalgrataste parkimine peamiste sissekäikude vahetus läheduses.
• Hangi jalgratta remontimiskomplekt ja tee see kõigile kättesaadavaks.
• Hangi ühiskasutuses olevad firmarattad  töösõitude tegemiseks.
• Kompenseeri isikliku jalgratta kasutamine vastavalt läbitud vahemaale.
• Taga töötajate isiklike ja ametirataste hooldus.
• Taga töötajatele riietehoiu- ja duširuumid.
• Anna välja kaart soovituslike jalgrattamarsruutidega 15–20 km raadiuses töökohast.
• Korralda töötajate hulgas “Rattaga tööle” kampaania ja premeeri aktiivsemaid.

Ühistranspordi soodustamine

• Jaga töökohal infot ühistranspordiühenduste kohta.
• Kui asutus asub mugavast ühistranspordist eemal, siis taga töötajatele pendelbuss.
• Kata töötajate ühistranspordiga seotud kulutused.
• Toeta ühistranspordi arendamist.

Keskkonnasõbralikum autokasutus

• Koosta andmebaas autoga töölkäivatest inimestest marsruutide kattuvuse järgi ja jaga infot autode ühiskasutuse kohta.
• Väldi personalipoliitikat, kus ametiauto, autokompensatsiooni või tasuta parkimist käsitletakse lisaboonusena.
• Eelista firmaautodena ökonoomseid autosid ja autode ühiskasutust.
• Korralda töötajatele säästva sõidu koolitust.
• Kehtesta töötajatele parkimistasud vastavalt parkimisega seotud kuludele ja kasuta seda tulu säästvate transpordiliikide või kaugtöö soodustamiseks.
• Vähenda autode parkimiskohti ja leia vabanevale ruumile uus ja parem kasutusotstarve.

Kaugtöö ja telefonikonverentsid

• Võimalda osaliseltki kodus töötamist.
• Hangi või rendi tele- ja videokonverentsi vahendid.
• Väldi autosõite ja töölende lühikestele nõupidamistele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta