Eestit on tabanud personalikriis, mistõttu on töökäte puudus tuntav pea igas valdkonnas. Kuidas mõjutab personalikriis logistikasektorit ning mida toob tulevik, selgitab Itella Estonia personalijuht Marita Kaidme.

„Turul käib tugev olelusvõitlus töötajate pärast. Sobivaid inimesi meelitatakse vabadele töökohtadele nii suurema palga kui ka muude nippide ja trikkidega. Logistikasektoris sobiva tööjõu leidmine on veel eriti keeruline, sest lisaks oma valdkonnale konkureeritakse ka toomis-, tööstus-, ehitus- ja tehnoloogiasektoriga,“ sõnas Itella Estonia personalijuhi Marita Kaidme.

Ta lisas, et täitmata ametikohad tekitavad mitmeid murekohti – ühest küljest tõuseb stress olemasolevatel töötajatel, kes peavad puudujäägi ise katma ning teisest küljest on tunda laialdast ebakindlust, sest tihe konkurents töökäte pärast tekitab ka tavapärasest suuremat tööjõu voolavust.

Kaidme nentis, et logistikasektoris on kõige suurem puudus just lihtsamates töölõikudes ning see on tingitud eelkõige sektori liiga aeglasest digitaliseerimisest.

„Logistikasektor vajab digitaliseerimist nii andmetöötluse- kui ka füüsilise töö osas, kuid arengud on aeglased, sest toiminguteks vajaminevad investeeringud on väga suured. Samal ajal seisame silmitsi olukorraga, kus palgasurve ning transpordi hinnad aina kasvavad – sealjuures ei taha keegi olla konkurentidest esimene, kes oma teenuse hinda tõstab, sest kliendid on hinnatundlikud,“ selgitas Kaidme. Ta märkis, et niigi raskele olukorrale keeras vinti peale koroonakriis, mis muutis keerulisemaks ka välistöötajate Eestisse toomise.

Tehisintellekt tooks leevendust

Itella Estonia personalijuhi sõnul peitub logistikasektori tööjõu probleemide lahendus eelkõige füüsilise töö automatiseerimises, sest just selle lõikes on käärid kõige suuremad. „Tehisintellekt võtab kindlasti lähitulevikus paljud töökohad üle – pakirobotid juba sõidavad meie teedel ning ka robotkomplekteerimine pole enam uudis, sest teatud ravimifirmad kasutavad neid juba aastaid. Heaks indikatsiooniks on ka Eesti oma Starship Technologies, kes on käesoleva aasta üheksa kuuga teinud juba miljon tarnet – eelmise miljoni saavutamine võttis neil aega kuus aastat. Seega on areng olnud eksponentsiaalne,“ tõi Kaidme välja.

Siiski usub ta, et ulmefilmi-laadset stsenaariumit, kus tehisintellekt töökohad täielikult üle võtab ei ole vaja karta, sest seal kus on tehnika, on tarvis vahele ka inimest. „Ka meie sektori võtmesõnaks on elukestev õpe. Igaüks peab ise hoolitsema selle eest, et olla konkurentsivõimeline ka tulevikus, “ sõnas Kaidme.

Palju hinnatakse pehmeid väärtuseid

Itella Estonia personalijuhi sõnul on tööjõuturul palgasurve tugev ja lõpmatuseni ei saa sellega kaasa minna ükski tööandja, kuid toob siiski välja, et palganumbri kõrval hinnatakse üha enam hoopis pehmemaid väärtuseid.

„Oktoobrikuus viidi Itellas läbi töötajate rahulolu-uuring, milles keskenduti töötajate pühendumusele. Selgus, et töötajad andsid kõrge hinde otsese juhi toetusele, mõtestatud tööle, selgetele eesmärkidele ja headele suhetele töökaaslastega, mis näitab, et asume Maslow püramiidi mõistes üsna tipus. See on kindlasti koht, kuhu kõik tööandjad peaksid tahtma pürgida,“ selgitas Kaidme.

Ta tõi välja, et Itellas on hetkel tööl viie eri generatsiooni inimesed - kõige noorem on 18 aastane ja kõige vanem 68 aastane.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta