Pidin koolis infoanalüüsi ja refereerimise aines iseseisva tööna koostama meedia- ehk ajakirjandusülevaate. Otsustasin ühendada kohustusliku tegevuse huvitavaga ja valisin teemaks kompostimise. Sain meediaülevaate eest 38 punkti 40st. Meedia- ehk ajakirjandusülevaade on mingi teema kajastamist ajakirjanduses (meedias) peegeldav tekst.

Sissejuhatus

Viimastel aastatel on palju räägitud keskkonnasäästlikkusest, maale elama minemisest, puhta toidu kasvatamisest. Levima on hakanud ka nn linnaaiandus ehk paljud inimesed kasvatavad endale korteris elades rõdul söögitaimi. Samuti on Eestis välismaa eeskujul hakatud rohkem rääkima vermikompostimisest ja komposti valmistatakse ka toatingimustes.

Autor valis selle teema isiklikust huvist. Ülevaate materjalide allikad on Postimehe Tarbija 24 veebiväljaanne, Maaleht, Delfi Ärileht ja Delfi Maakodu. Artiklid on leitud ajavahemikust 05.04.2007–18.07.2014. Otsitavad märksõnad olid „kompostimine“, „kompost“, „vermikompost“ ja „komposteerimine“.

Töö on jaotatud seitsmesse peatükki – kõigepealt seletatakse kompostimise mõistet, seejärel tuuakse välja, millised jäätmed sobivad kompostimiseks ja mida tuleb seda tehes silmas pidada. Kirjeldatakse õues kompostimist ja vermikompostimist ning kirjutatakse ka lehekompostist ning kompostimulla väärtusest.

Kompostimise mõiste

“Komposteerimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid ja mikroorganismid erineva päritoluga orgaanilist materjali ja lagundavad selle oma elutegevuse käigus lihtsateks orgaanilisteks ühenditeks. Maakeeli öeldes saab biolagundatavatest jäätmetest muld.” [1]

Kompostimiseks sobivad jäätmed

Kompostimiseks sobivad puu- ja köögiviljade ning muude taimede koored ja lehed, kohvi- ja teepuru koos filterpaberiga, purustatud munakoored, muud toidujäätmed, majapidamispaber ja salvrätid, muld ja aia hooldamisel tekkivad jäätmed, koduloomade pidamisel tekkivad koristusjäätmed. Köögijäätmete komposteerimine võib ahvatleda rotte, hiiri, vareseid ja hakke, selle vältimiseks tuleks kasutada suletavat kompostrit või korralikku kompostikasti. Silmas tuleb pidada ka seda, et mahekomposti tootmiseks tuleb kompostrisse lisada vaid mahetoodangu jäätmeid. Hea nipp komposti lämmastikusisalduse tõstmiseks on lisada sinna nõgeseid.  [2. 3. 4]

Kompostimiseks ei sobi tuhk ja lubi, sest need muudavad komposti liiga leeliseliseks, suitsukonid ja tolmuimeja tolmukotid, klaas ja metall, kilekotid ja piimapakid, kunstkiust riie, nahk ja kummist tooted, muud jäätmed, mis ei lagune või saastavad komposti. Komposti ei soovitata lisada ka arbuusi, banaani ja tsitruseliste koori, sest need sisaldavad palju kemikaale ja lagunevad halvasti. Mahetoodanguga aga takistusi pole. Tänapäeval on paljudel pakenditel märge “biolagunev”, selliseid võib julgelt kompostida. Kompostimiseks ei sobi ka haigustunnustega materjal, kuna taimehaigused kanduvad edasi. Ei soovitata komposti panna ka õitsema hakanud umbrohtu, kuna umbrohuseemneid on keeruline hävitada. [2. 3]

Mida kompostides silmas pidada?

Kompostimise juures tuleb silmas pidada mitut tegurit. Kui kompost on külm ja lõhnab, siis on see liiga tihe ja/või liiga märg. Selle vältimiseks tuleb jäätmete hulka lisada jämedamat lisaainet, see eemaldab halva lõhna ja jäätmed soojenevad. Komposteerumine on liiga intensiivne, kui valmiv kompost on liiga soe ja lõhnab ammoniaagi järele. Kui kompost on külm ja lõhnatu, siis võib see olla liiga kuiv või on kompost juba valmis. Kuivad jäätmed võib sooja veega kasta, nii et vesi imbuks jäätmetesse. [2]

Umbrohuseemne ja –juurte hävinemiseks peab komposti temperatuur mõneks päevaks tõusma vähemalt 55 kraadini. Kompost kuumeneb soojustatud ja niiskes kompostris. Temperatuur tõuseb ka siis, kui kompostrisse panna jäätmed ja oksad hakitult ning kui vajalik niiskus on saavutatud. Et oksad komposti liiga hõredaks ja kuivaks ei muudaks, tuleb need peenestada. [5]

Efektiivseks komposteerimiseks tuleb tähelepanu pöörata ka järgmistele tingimustele: niiskussisaldus peaks olema 50-80%. Sajuperioodil võib kompostihunniku katta kile või koormakattega, kuid mitte rohkem kui paariks päevaks, sest see takistab hapniku juurdepääsu. Komposteeritav materjal peab olema poorne ja materjali ei tohi liiga kokku pressida. Väiksed oksad ja põhk parandavad kompostis õhu liikumist. Kompostimisprotsessi kiirendab kompostimisturba lisamine, see väldib ka ebameeldiva lõhna tekkimist. Et õhk kompostis paremini liiguks, võiks materjali suve jooksul korra läbi segada. Materjali juurde lisades tuleb kinni pidada eespool toodud näpunäidetest. [1]

Õues kompostimine

Sobivaim koht kompostile on varjulisem paik, kuhu päike otse peale ei paista. Kuum päike kuivatab komposti. Räästa all pole ka hea koht, kuna vihmavesi muudab materjali liiga niiskeks. Kompostihunniku alla võib panna oksi, et õhk saaks paremini läbi käia. Selle peale tuleb panna 15-20 cm aiajäätmeid ja seejärel nt kompostmulda, puutuhka või lubiväetist. Et toitained ei lenduks, tuleb hunnik katta turba või mullaga. [4]

Kompostikasti valmistamiseks sobib peaaegu iga majapidamises olev materjal. Näiteks võib kompostikasti teha majaehitusest üle jäänud voodrilaudadest. Peamine eesmärk ongi ju jäätmed kuhugi ära sokutada. Tuhande-ruutmeetrise aia kohta soovitatakse valmistada tuhat liitrit jäätmeid mahutav kast. [1]

Sobiv konteiner on kast mõõtudega 1,2 m x 1,2 m ja kõrgusega 1–1,2 m. Tagumine ja külgmised seinad võiksid olla tehtud näiteks tellisest, betoonist või puidust. Esisein võiks olla lahtivõetav, et saaks lihtsasti komposti välja võtta ja laadida. Konteineri põhjaks sobib tavaliselt muld, kuid mullase põhja puhul uhub vihm toitained pinnasesse. Vihma eest kaitsmiseks tuleks kastile paigaldada kate/kaas. [5]

Vermikompostimine

“Vermikompostimine toimub vihmausside kaasabil, kes muudavad köögijäätmed – köögi- ja puuviljakoored – toitaineterikkaks mullaks.” Firma ABGC on tulnud välja uudse lahendusega vermikomposti valmistamiseks. Firma kodulehel kirjutatakse, et usse toidetakse orgaaniliste köögijäätmetega ning vastu saadakse toitaineterikast mulda ja vedelväetist. Firma on disaininud mooduli-põhimõttel kompostri: kui üks kast täis saab, lisatakse uus kast. Alumine kast kogub vedelikku ja selle saab väljutada kraanist. See vedelik on hea väetis, mida tuleb kasutada veega lahjendatult. [6]

Vermikompostikast näeb välja nagu lillekast ja see on väikeste mõõtmetega, seega sobib see hästi ka korteritesse. Kast koosneb neljast alusest ja viimane on mõeldud taimede kasvatamiseks. Kompostrisse kuuluvad vihmaussid ja nii on kast kohe kasutamiseks valmis. Nii vermikompost kui ka immitsev vedelik on väga toitaineterikkad ja peamine on see, et vermikompostikast ei haise. [6]

Vermikomposti saab osta ka poest. See on 100% naturaalne ja toodetud veisesõnnikust. Seda saab kasutada näiteks istikute ettekasvatamiseks ja hiljem väetamiseks. Vermikompostiga pole ohtu taimede üleväetamiseks ja see sobib nii toa- kui ka aiataimede kosutamiseks. [7]

Lehekompost

Lehekomposti eripära on see, et lehti lagundavad seened, mis on aktiivsemad madalamatel temperatuuridel. Lehekomposti valmistamiseks võib kasutada kasti või pakkida lehed musta mulgustatud polüetüleenkotti. Eelmisel sügisel lehtedega täidetud kottide sisu muutub kevadeks heaks lehemullaks. Kilekottide abil komposti valmistamiseks tuleb need täita 2/3 ulatuses lehtedega, lisada kühvlitäis mulda ja raputada segamini. Seejärel tuleb massi kasta ja kotid peavad haisemise vältimiseks olema augustatud. Iga paari nädala tagant tuleb kotti kontrollida, vajadusel seda kasta ja raputada ning soodsates tingimustes on lehekompost kolme kuu möödudes valmis. [8]

Lehti saab komposteerida ka hunnikus. Mida värskemad on lehed, seda paremini need lagunevad. Lehed tuleb panna hunnikusse 30 cm paksuste kihtidena ja nende vahele lisada lämmastikurikast materjali, näiteks muruniidet, sõnnikut või virtsa. Kihtide vahele peab raputama puutuhka või lupja, see on neutraliseeriva toimega. [8]

Lehehunniku sobiv laius on umbes 2 m ja kõrgus 1,5 –1,7 m. Liiga suures hunnikus on vähe hapnikku ja lagunemine on aeglane. Lehekompost hoiab paremini vett ja parandab mulla struktuuri. Puhas lehekompost on happeline ja sobib rododendronitele, kanarbikele, eerikatele, mustikatele jt metsamarjadele. [8]

Kompostimulla väärtus

Kompost parandab madala viljakusega mulda ja sobib nõudlike taimede kasvatamiseks. Korralikult valmistatud kompostis elavad mikroorganismid tõrjuvad taimehaigusi ja kaitsevad taimede juuri. Komposti kasulike omaduste hulka kuuluvad näiteks järgmised tegurid: kompost ei lase mulla pealispinnal muutuda koorikuks, parandab saviste muldade drenaaži, säilitab liivmuldades vett, hoiab suvel mulda jahedamana ja talvel soojemana. Hooletusse jäetud pinnast saab kompostiga taaselustada. Korralikult valminud kompost varustab taimejuuri hapnikuga, kaitseb taimejuuri haigestumise eest, parandab muldade lõimist ja struktuuri, on looduslik väetis, pikendab kasvuperioodi, kahjustab aiakahjureid, suurendab taimede saaki. [9]

Komposti levinuim miinus on umbrohuseemned, mis koos kompostiga peenardele satuvad. Sageli on kompost valesti valminud – selles pole piisavalt lämmastikku või ei ole kompost korralikult laagerdunud. [9]

Kokkuvõte

Valitud veebiväljaannetes leidus piisavalt materjali kompostimise teemast. Kõik olid sisukad ja edastasid huvitavat ja kasulikku teavet nii algajale kui ka kogenud kompostijale. Artikleid leidus mitmest teemast, näiteks õues kompostimisest, vermikompostimisest, lehekompostist, kompostimiseks sobivatest jäätmetest jne.

Kompostimisega on juba kaua tegeletud, kuid siiani on räägitud enamasti õues kompostimisest. Viimaste aastate trend on tegeleda vermikompostimisega ehk teha seda toas, isegi korteris. Nii ei satu biojäätmed enam prügimäele, vaid töödeldakse juba kodus ümber. Valminud kompostiga saab kodus taimi kasvatada ja sellega on levima hakanud ka linnaaiandus.

Kirjandus

1. Hion, Jüri. Komposteerimine kodus säästab lillemulla arvelt raha. - Postimees, 2009, 1. mai, (13.12.2014).
2. Grün-Ots, Ille. Pane muld küpsema kompostikasti.  – Delfi Ärileht, 2007, 5. aprill, (13.12.2014).
3. Vitkar, Marju. Mida panna kompostihunnikusse? – Delfi Maakodu, 2013, 7. november, (13.12.2014).
4. Kompostimise väiksed nõksud. – Delfi Maakodu, 2014, 18. juuli, (13.12.2014).
5. Pihtjõe, Piret. Aednik soovitab: kuidas teha head komposti. – Postimees, 2012, 5. juuni,  (13.12.2014).
6. Lepik, Astrid. Aeda pole? Kompostida saab ka rõdul. – Delfi Maakodu, 2013, 16. aprill,  (13.12.2014)
7. Kurg, Kaja. Hoogne algus hooajale. – Maaleht, 2014, 25. aprill, (13.12.2014).
8. Raudseping, Maia. Neli võimalust, kuidas teha head lehekomposti. – Delfi Maakodu, 2013, 25. september, (13.12.2014).
9. Raudseping, Maia. Miks kompostimuld hea on?  - Delfi Maakodu, 2013, 19. aprill,  (13.12.2014).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta