Juba gümnaasiumis geoloogi kutsumuse leidnud Tallinna Tehnikaülikooli Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate eriala üliõpilane Hannah Mikenberg osaleb rahvusvahelistel mereekspeditsioonidel ja uurib Läänemere põhja põnevaid pinnavorme ja seni kasutamata maavarasid.  

„Mulle meeldis geograafia ja mul lihtsalt vedas. 10. klassis uurimistöö teemat valides mainis õppealajuhataja, et on võimalus leida endale juhendaja ülikoolist. Elasin juhtumisi Tallinna Tehnikaülikooli lähedal, uurisin nende geoloogia suuna  õppekava ja nii saigi mu juhendajaks geoloogia instituudi vanemteadur Atko Heinsalu, kellega teeme tänini tihedat koostööd,“ jagab oma maateadlase eriala juurde jõudmise lugu viimase kursuse bakalaureusetudeng Hannah Mikenberg.

Hannah on tehtud valikuga väga rahul ja ütleb, et bakalaureuse õppekava Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad sobib hästi noortele, keda huvitavad loodusteadused ja kellele meeldib palju väljas värskes õhus olla, sest põnevad praktilised väljasõidud ning ekspeditsioonid moodustavad õppekavast märkimisväärse osa.

„Minu kirg on meregeoloogia, sest meri ja kivid on mulle lapsest peale meeldinud ja õnneks ei jää ma merehaigeks. Oma bakalaureusetöös keskendun ma merepõhja pinnavormide ja setete uurimisele. Praegu töötangi läbi hiljutiste ekspeditsioonide käigus kogutud materjali Soome lahe põhjast avastatud lekkelehtrite (2-3 m sügavused ja 30-100 m läbimõõduga augud, mis tekivad põhjavee ja/või gaasi merepõhjast välja lekkimisel) ja raua-mangaani mugulate kohta,“ ütleb ta.  

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia suuna õppekavad koolitavad tulevikueksperte, kes suudavad pakkuda nutikaid lahendusi meie planeedi muutuva keskkonna ja piiratud ressurssidega seotud väljakutsetele. Eriala lõpetanud saavad töötada nii Eestis kui ka piiri taga rahvusvahelistes ettevõtetes ja organisatsioonides.

Ekspeditsioonidel kasutatakse innovaatilist tipptehnoloogiat

Hannah on hea näide sellest, kuidas aktiivsetel tudengitel võib õpingute raames avaneda võimalus osaleda rahvusvahelistel ekspeditsioonidel ja saada kogemus teadusuuringutest, milles kasutatakse tänapäevast tipptehnoloogiat. Näiteks tänavu augustis võttis Hannah osa Eesti, Norra, Poola ja Rootsi erinevate valdkondade mereteadlaste ühisest ekspeditsioonist, kus uuriti lekkelehtreid ja neis merepõhja imbuva põhjavee ilminguid Vaindloo saare lähedal Soome lahes.

Teadusuuringute läbiviimiseks kasutati spetsiaalselt selleks otstarbeks Norra teadus- ja tehnikaülikoolist (NTNU, Trondheim) kohale toodud kaasaegset allveerobotit  (ROV – remotely operated vehicle), mis võimaldab merepõhja detailset filmimist ja kivimiproovide kogumist mitme erineva proovivõtuseadmega.

“Selliste robotitega on maailmamere eri paigus edukalt proove kogutud ja põnevaid avastusi tehtud, aga me ei olnud päris kindlad, kuidas allveerobot Läänemeres toimib. Ent ilmaolud olid õnneks soosivad ja robotil õnnestus saada palju väärtuslikku videomaterjali, mida ma praegu varasemalt saadud merepõhja akustiliste profiilidega võrdlen,” selgitab Hannah.

Ekspeditsioonide eesmärk on aru saada Läänemere toimimisest

Eelmise sajandi lõpul avastati Eesti merealal Soome ja Liivi lahe põhjas raua-mangaani mugulad ja koorikud. Senimaani pole teadlastel selge, kuidas need metalliderikkad moodustised tekivad ning seda lünka ongi Eesti geoloogid koostöös mitme riigi mereteadlastega täitma asunud.

Augustikuist rahvusvahelist ekspeditsiooni koordineerinud Norra geoloogiateenistuse teadur ja Talinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Aivo Lepland ütleb, et hiljutiste uurimiskäikude eesmärgiks oli selgitada põhjavee lekkimise mõju merepõhja keskkonnale, raua-mangaani mugulate teket ja nendega kaasnevaid mikrobioloogilisi kooslusi .

“Uurimistöö käigus kogutud materjal annab meile kahtlemata olulist informatsiooni keskkonnamõjude hindamisel ja laialt levivate raua-mangaani mugulate majandusliku perspektiivi väljaselgitamisel, mis omakorda loob aluse nende loodusressursside teaduspõhiseks haldamiseks. Seda suurem rõõm on tõdeda, et juba varakult oma geoloogikarjääris on rahvusvahelisse teadlaste uurimismeeskonda kaasatud tulevikutegijad nii Talllinna tehnikaülikoolist kui ka Tartu ülikoolist,” lisab ta.  

Kevadel Eesti Mäeseltsi stipendiumi pälvinud Hannah Mikenberg viibib hetkel Erasmus+ programmi raames ühe semestri vahetusüliõpilasena Rootsis Uppsala ülikoolis. Ta on kindlalt otsustanud, et jätkab oma õpinguid magistris ning suundub tulevikus ka doktoriõppesse just meregeoloogia suunal.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut kuulub loodusteaduskonda ning ühendab loodusteadused, inseneeria ja IT. Instituudi uuendatud bakalaureuseõppekava Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad lõpetajatest võivad saada roheinnovatsiooni- ja maapõueinsenerid, kliimateadlased, mereuurijad, geoloogid, andmeanalüütikud või mõned teised tuleviku ühiskonna nõudmistele vastavad spetsialistid.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta