Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2023. aastal valminud ekspertiisi kohaselt on Merimetsa-Mustjõe piirkond unikaalsete ja kvaliteetseid loodushüvesid pakkuvate rannalooduse kooslustega ala, kus esineb mitmeid II ja III kaitsekategooria linde, nahkhiiri ja tolmeldajaid.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 10. oktoober 2023
- Foto: Pixabay
„Lõppev Euroopa rohelise pealinna aasta andis meile suure tõuke mõtestada linnas rohepööret ning kahtlemata jätkab Tallinn kui loodust väärtustav linn rohelise suunaga ka edaspidi. Uurime pidevalt linnaloodust, et toetada liigirikkust ja pakkuda linlastele mitmekesiseid ja kvaliteetseid loodushüvesid,“ ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Hiljuti valminud OÜ Tirts & Tigu eksperthinnangu kohaselt on Merimetsa kõrval paiknev Mustjõe piirkond Tallinna rohevõrgustiku üks olulisemaid sõlmpunkte, mis on ühendatud vähemalt viie rohekoridori kaudu linna teiste rohevõrgustiku tuumaladega. Roheala maastikuline mitmekesisus, suur liigirikkus ja koosluste hea seisund annavad piirkonnale suure keskkonnaharidusliku ja virgestusliku väärtuse.
Merimetsa-Mustjõe piirkonnas esinevad mitmeid looduslikud ja pool-looduslikud kooslused, sh rannaniit ja roostik, laialehine vana mets, väikeveekogud, paluniidud ja madal rannikumeri. Lisaks kaitsealustele taime-, seene- ja samblikuliikidele on Merimetsa-Mustjõe piirkonnas registreeritud ka haruldased, ohustatud või muus osas väärtuslikud liigid, nagu männitaelik ja kõrge maasikas.
Merimetsa-Mustjõe piirkonda läbib kitsas, kuid aktiivne lindude rändekoridor, mida rändlinnud kasutavad läbi Tallinna liikumiseks. Alal on registreeritud kokku 161 liiki linde, neist 43 II ja III kaitsekategooria liigid, sh kanakull, merikotkas, rooruik ja jäälind.
2022. aastal valminud Tallinna suur- ja väikeulukite uuringu käigus registreeriti Merimetsa ja Mustjõe piirkonnas kokku 17 liiki ulukeid, nende seas metskits, metssiga, ilves, rebane, kährik, mäger, saarmas, mink, metsnugis, tuhkur, mutt, halljänes, valgejänes, kobras ja orav. Kõige arvukamalt elab Mustjõe piirkonnas metskitsi ja Merimetsa piirkonnas jäneseid. Piirkonnas elutseb mitmeid III kaitsekategooria kahepaikseid ja roomajaid, sh rabakonn, tähnikvesilik, nastik ja arusisalik. Samuti esineb seal kaheksa nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad II kaitsekategooriasse. Mustjõe-Merimetsas elavad ka mitmed kaitsealused tolmeldajad.
„Linnalooduse kaitsmine on meie selge prioriteet ning iga loodusväärtuslik piirkond vajab kahtlemata eraldi lahendust. Merimetsa roheala võttis Tallinn kohaliku kaitse alla 2017. aastal ning selle pindalaks on 48 hektarit. Nüüd on aeg leida lahendus ka Mustjõe väärtusliku maastiku ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitsmiseks. Üheks variandiks on Merimetsa kaitseala laiendamine, aga kaalume ka teisi võimalusi,“ lisas Svet.
Tallinn jätkab linnalooduse uurimist ning lähikuudel on valmimas 15 uuringut linna loomastikust ja taimestikust. Tallinnas on hetkel kolm kohaliku tasandi kaitseala: Pääsküla raba kaitseala, Merimetsa roheala kaitseala ja Harku metsa kaitseala. Lisaks algatas linn kaitsealade loomise Kakumäel ja Astangul.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
