25. oktoobril kell 16 avatati RMK Tallinna kontori aatriumis loodusfotode näitus "Metsakiisu salarajad". Näitusele jõudnud 45 tööd tutvustavad aasta looma ilvest ja tema tegevusjälgi looduses.

Tänavu püüdsid fotovõistlusel osalejad tabada pildile aasta looma ilvest. Ilves on üheks kolmest nn „suurest“ – suurkiskjate karu ja hundi kõrval. Kuigi täna elab Eesti metsades ligi 400 ilvest, on temaga kohtunud vähesed. Salapärase kaslase nägemine on keeruline isegi vilunud loodusmeestel. Ei ole ju reeglina ilvesel asja lamba- ja kitsekarjade juurde ning ringi liigub ta ka üksi.

„Fotonäitusel võime üllatusega tõdeda, et tegelikult ei väldi ilves sugugi inimestega seotud maastikke, ta on lihtsalt osav enda varjamisel,“ räägib näitusest aasta looma fotovõistluse "Metsakiisu salarajad" eestvedaja Helen Arusoo. „Seda näitavad rajakaamera pildid ja jäljeread. Kui õppida tundma ilvese radu, pole kohtumine temaga sugugi võimatu.“

Aasta looma fotokonkurss on järjekorras kuues. Esimene aasta looma fotovõistlus "Hunt ja tema tegevusjäljed" toimus aastal 2013. Fotovõistluse omapäraks on pildid, mida konkursile saadetakse: lisaks kenadele portreefotodele on oodatud ka loomade tegevusjälgede ülesvõtted. „Nende abil saab kokku panna looma kohta õpetliku pildirea, mis on ühtlasi hariva sisuga,“ räägib Arusoo. „Ei ole olemas "untsus" pilti. Iga ainukordne tabatud hetk ja põnev aasta looma puudutav teema, näiteks ärasöödud kitsejalg või udune rajakaamera pilt, võib edasi anda väga olulist infot aasta looma kohta. Seetõttu on ka auhindade jagamisel arvestatud piltide sisulise infoga, mitte ainult välimusega.“

Tänavu laekus konkursile 102 pilti 20 autorilt, näitusele jõuab neist 45. Näitus jääb avatuks 6. detsembrini.

"Metsakiisu salarajad"

Auhinnatud 6 pildi allkirjad

029_1301 üle puu
Kalmer Lehepuu
Trapperi auhind. Arvatavalt tuli esialgu ilveseema kontrollima, kas jõeületus on ohutu. Kaamera oli teinud 15-sekundise vahega kaks pilti, ühe välguta ja teise välguga. Seejärel läks ema tuldud teed tagasi ja naasis 15 minutit hiljem  koos poegadega. Kahe minuti jooksul läks kaamera eest läbi 4 ilvest - ema koos kolme pojaga. Pilt on tehtud peegelkaamerast ehitatud rajakaameraga. Peegelkaamera teeb pildistamisel päris valju häält ja lisades sinna veel välgusähvatuse, jääb pilte vaadates tunne, et ilveseid tehnika kuidagi ei häirinud.   

"Metsakiisu salarajad"

030_1329 ilvese purre
Ingmar Muusikus
Prosset OÜ Tööstusautomaatika auhind. Ilves on kasutanud üle jõe langenud puud sillana, astumisjäljed on kaugele näha. Et territoorium paikneb mõlemal pool jõge, aga ilvesel pole soovi end märjaks teha, on abiks murdunud puud.

"Metsakiisu salarajad"

034_1350 ema ja poeg
Remo Savisaar
Overalli auhind. Ühel looduses veedetud päeval hakkasin juba kodu poole liikuma, kuniks otsustasin vaadata üle veel mõned viimased paigad. Korraga vaatasin, et metsavahelisel künkal istuvad ilvesed?! Kaamerat tõstes, et vaatlust kontrollida, jõudsin veel mõelda, et no kus need ilvesed saavad olla… ja pealegi veel kaks? Olin näinud eelnevalt silkamas mitmeid metskitsi, ehk on ikkagi metskitsed. Kaamera palgel, sain aga kinnituse – ongi ilvesed! Vinge!  Sain neid pikemalt jälgida, kuniks otsustasin proovida lähemale hiilida. Paarkümmend meetrit see õnnestuski, kuni üks loomadest lahkus. Jäin paigale. Viie minuti möödudes oli lahkuja uuesti tagasi, kuid mulle juba jupi maad lähemal. Ootasin veel, kuni proovisin uuesti läheneda. Nüüd lahkusid juba mõlemad. Lihtsalt vaikselt silma alt ära astudes. Ootasin veel viis minutit ja lahkusin nüüd vaikselt ka ise.

"Metsakiisu salarajad"

036_1369 ilves varjevärvuses.
Remo Savisaar
RMK auhind. Eelneval päeval olin jälginud ilvest ning saanud selgeks tema põhilise liikumistrajektoori. Nägin, et hea õnne korral õnnestub mul saada loom pildile ilusal metsataustal. Sellel päeval olin ma platsis juba enne päikesetõusu. Eemal, varitsedes ja kaamera statiivil.  Jälgisin kohta, mida ilves enamasti läbis murtud saakloomani jõudes. Kõik mu meeled olid erksad. Möödus tund, teine, viies, kümnes... Teadsin, et ilves käib söömas enamasti öösel, kuid eelneval päeval olin teda näinud ka päevasel ajal, seega lootsin, et ilmub ehk varem. 13 ja pool tundi! Siis ta viimaks tuli! Olin õnnelik!

"Metsakiisu salarajad"

037_1372 ilves saagiga
Mäidu Maurus
Eesti Jahimeeste Seltsi auhind. Kevadkülvi ajal märkasin keset põldu ilvest, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Ilmselt oli ta vastu hommikut noore soku murdnud ja ei jõudnud saaki õigeks ajaks ära vedada. Metsani oli veel 50 meetrit ja saagist ei tahtnud ta kuidagi loobuda! Minu lähenedes tõusis ilves püsti ja hakkas metsa poole astuma, kuna olin suunaga liikumas tema ja metsa vahele. Muutsin kurssi ja ilves tuli kohe oma saagi juurde tagasi. Sain mõned kaadrid kätte ja läksin teisele põllule. Hommikuks oli saak metsa veetud. Head isu!

"Metsakiisu salarajad"

Mairo Lõhmus
Aasta looma auhind. Rajakaamera piltidel nähtav ilves käib ikka vilksamisi söödakohalt või soolakult läbi, kuid kõige parema pildiseeria sain 2016. aasta märtsikuus. Ilvese jahiretk sai alguse 25. märtsil 2016, kus ta pidas esialgu hiirejahti. Aktiivne jaht algas kell 01:33 öösel. Pärast poolt tundi aktiivset hiirte püüdmist otsustas ilves jääda passiivsemaks ning korraldada ühe korraliku varitsusjahi suurulukile. Saagi luuramine jäi samuti kenasti pildile. Järgmisel päeval söödal käies tõdesin , et ilvese varitsusjaht polnud edukas, sest söödamaja läheduses võis leida ainult peotäie metskitse karvu. Seetõttu jätkus ilvese jahiretk jälle samas kohas paari päeva pärast ehk siis 27.märtsil 2016. Jahipaika saabus ilves juba 11:32, kus läks jälle lahti aktiivne hiirejaht.
Kõigele lisaks saan tõdeda, et sellel söödakohal jahti pidanud isend on täies elujõus ka aastal 2018, mil ta jäi kaamerapilti soolakut külastades

Jaga: