Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustava tegutsemise eest metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, kuid viitavad ka hüvitismäärade ja -meetmete kaasajastamise vajadusele.

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel. Kui seni oli kompensatsioon ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikele ja väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade eest, siis järgmisest aastast laieneb hüvitis ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikele.

Eesti Erametsaliit juhtis aastate jooksul korduvalt probleemile tähelepanu. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel nentisid nii keskkonna- kui maaeluministeerium, vajadust maaomanikke võrdselt kohelda toetas ka õiguskantsler, kuid tegudeni jõudmiseks varem vahendeid ei leitud. Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustavate sammude astumise eest põhiseaduses ettenähtud kompensatsioonimeetmete jõustamisel. Siiski nenditakse vajadust juba pea 15 aastat muutumatuna püsinud hüvitismäärade ülevaatamiseks.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist riigieelarve kõneluste käigus toetasid. Järgmise sammuna tuleb tema sõnul aga üle vaadata looduskaitseliste piirangute eest makstava Natura hüvitise määrad, mis on muutumatuna püsinud juba 2007. aastast.

“Ligi 15 aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes kaks korda, metsamaa hind pea kolm korda. On viimane aeg ka eramaade kasutamise piiramise eest makstavate hüvitiste suuruse korrigeerimiseks,” ütles Eelmaa, samas nentides ka hüvitismeetmete kaasajastamise vajadust. “Oleme juba teinud ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks ühe looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetmena. Suures plaanis tuleks aga üle vaadata kogu looduskaitsesüsteem ja eramaade kasutamise piiramine. Keeldude ja käskude asemel peaks keskenduma hoopis vabatahtliku ja maaomanikke kaasava loodushoiu arendamisele,” lisas ta.

Eesti Erametsaliit on Eesti suurim ja vanim erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta