“Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska oma tegevusega atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob.” - Rahvaalgatus Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035.

 Kasvuhoonegaaside heitmeid saab piirata kolmest otsast - vähendades tarbimist, vähendades tootmist või suurendadas heitmete sidumist. Keskendume kõigepealt tootmisele ja küsime, kas enda järel toast lahkudes lambipirni kustutamine ja termostaadi madalamaks keeramine eraldiseisvalt säästab kliimat? Loogiliselt võiks ju nii olla - väiksem tarbimine võrdub väiksem tootmine. Arvestada tuleb aga sellega, et elektriturg on avatud, ehk Eestis asuvad elektrijaamad müüvad oma toodangu põhjamaade ühisturule.

Sina panid lambi kinni? Aitäh, tõenäoliselt suurendasid just elektri eksporti. Kui kasvuhoonegaaside heitmeid kusagilt vähendama hakata, siis selgelt peaks esimene sihtmärk olema energeetika sektor, mille panus heitmetesse on 88,8%. See tekib kõigi kasutatud kütuste pealt, hõlmates nii elektri- ja soojatootmise, tööstuse, transpordi, äri- ja avaliku sektori, kodumajapidamiste kui ka põllumajanduse kütuste põletamist.

Aga kuidas on lood kasvuhoonegaaside sidumise ehk atmosfäärist eemaldamisega? Eesti metsad ja maa on hetkel tublid süsiniku salvestajad, vähendades meie kliimajalajälge 9% võrra. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peaks see sektor oluliselt kasvama, ning samas ka saastamine märgatavalt vähenema. Paraku on intensiivse majandustegevuse jätkumisel (üleraie, soode ja rabade kuivendamine) oodata hoopis vastupidist arengut - aastaks 2034 võib Eesti mets ja maa muutuda ka ise süsiniku heitjaks!

Siinkohal ei ole mõistlik luua endale illusioone, et päästerõngaks saab mõni veel leiutamata tulevikutehnoloogia - atmosfäärist eemaldamist vajav süsinikukogus on üüratu ja isegi kui vastav mitte-ökoloogiline tehnoloogia eksisteeriks, oleks see kallis ja kulukas nii rahalises kui energeetilises mõttes, rääkimata ennustamatutest kõrvalmõjudest keskkonnale.

Kui arvad, et Eesti peaks andma senisest märksa suurema panuse kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks, anna oma toetusallkiri lingil.

#kliimaneutraalneEesti2035

Mida tähendab kliimaneutraalsus?