Mikroplasti näol on tegemist väiksema kui 5 mm diameetriga plastosakestega, mis ohustavad inimesi, loomi kui ka maailma veekogusid. On väheteada fakt, et mikroplasti eraldub ka sünteetiliste riiete kulumisel ja pesemisel. Kadrian Jaagund selgitab tekstiiliettevõtte näitel, kust mikroplast tuleb ning mida teha, et pesupesemine keskkonnasõbralikum oleks.

  • Jäätmed
  • 8. oktoober 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Mikroplast jõuab loodusesse plastmassiprügi lagunemisel, kehakoorijatest, hambapastast ning sünteetiliste riiete pesemisel. Tekstiiliteenuse ettevõte Lindström juht Kadrian Jaagund ütleb, et nende ettevõte teeb igapäevaselt suuri pingutusi, et vähendada tööprotsesside käigus eralduva mikroplasti hulka. Selle tulemusel leidub pesumaja heitvees täna neli korda vähem mikroplasti jääke kui keskmise kodumajapidamise pesuvees.

“Sünteetilised materjalid, mida Lindström oma vaipades, tööriietes ja hotellitekstiilides kasutab, on mehaaniliselt tugevad ning keemiliselt vastupidavad. Sünteetilise materjali kasutamise pahupool on aga see, et selle pesemisel eraldub kümme korda rohkem mikroplasti kui muu pesu pesemisel,“ sõnas Jaagund.

Mikroplast lõpetab tavaliselt veekogudes, kus see laguneb veel omakorda väiksemateks osakesteks. Mereloomad peavad mikroplastosakesi toiduks, sest need on värvilised ja sarnanevad tegelike toidutükkidega. Esiteks tähendab see seda, et mereloomad jäävad ilma päris toidust, mida nad ei suuda mikroplastist eristada. Teiseks aga kandub mikroplast toiduahela kaudu lõpuks ka inimeste toidulauale, eritades meie organismi jõudes mürgiseid kemikaale.

Arvatakse, et inimese kehasse jõuab hingamisteede või toidu-joogi kaudu aasta jooksul rohkem kui 74 000 mikroplasti osakest, kusjuures mõningate uuringute kohaselt võib inimene süüa nädalas tervelt pangakaardi jagu plastikut. Mikroplasti sisaldab ka meie joogivesi, sest imetillukesed plastikutükid imbuvad läbi pinnase ka põhjavette. Eriti palju plastikut sisaldavad veepudelid, seega on eelistatum tarbida kraanivett.  

Et piirata mikroplasti jõudmist keskkonda pesu pesemise käigus, kasutavad pesumajad vedelaid pesuvahendeid, madalaid temperatuure ja eelpesu. „Pesupehmendaja kasutamine aitab vähendada mikroplasti vabanemist 35%. Lisaks sellele on meie pesumasinatega võimalik pesu pesta madalal temperatuuril – neid võimalusi saab mikroplasti eraldumise vähendamiseks rakendada ka kodumajapidamises,“ ütles Jaagund.

Reoveepuhastussüsteemidel on samuti oluline roll mikroplasti eemaldamisel ning esindaja sõnul kehtivad reovee- ja filtreerimissüsteemidele ranged eeskirjad ja piirnormid. „Kaasaegne tehnoloogia võimaldab sageli neid piirnorme isegi ületada, näiteks pesumajades kasutatav ultrafiltratsiooni süsteem suudab mikroplastid veest täielikult eemaldada, eraldades reoveest ligi 98% vabanenud mikroplasti,“ ütles Jaagund. Koduses majapidamises selliseid süsteeme aga kasutusel ei ole, seega tuleks seal sünteetiliste kangaste pesuvahenditele ja temperatuurile rohkem tähelepanu pöörata.