Auto eluea ning hea väljanägemise pikendamiseks on regulaarne auto pesemine kriitilise tähtsusega. Veelgi olulisem on aga, et lisaks autole hoolitseksime ka keskkonna eest. Circle K autopesu kategooriajuht Jan Osa ja AS Tallinna Vesi keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak räägivad, millised ohud varitsevad keskkonda kodus autot pestes ning kuidas oma auto eest paremini hoolt kanda. 

„Auto korrashoiu nimel tuleks autot pesta vähemalt üks kord kuus, et eemaldada auto kerele kogunenud mustus ning minimeerida võimalusi, et mustuse tõttu tekivad sõidukile kahjustused,“ lausus Jan Osa. Tema sõnul on kõige efektiivsem autot pesta pesulas, kuna kodus autot pestes on oht, et enne harjaga pesemist ei eemaldata auto kerelt kogu mustust ning harjaga hõõrudes satub selle alla liivaterakesi, mis võivad auto värvile tõsist kahju tekitada. Lisaks auto korrashoiule aitab pesulas auto pesemine hoida looduskeskkonda meie ümber.  

Priit Kappak tõdes, et kuigi Eestis ei ole otseselt keelatud kodus auto pesemine, on kõige keskkonnasõbralikum autot pesta selleks ettenähtud kohas ehk nõuetekohaselt rajatud autopesulas. „Vaid nii saab kindel olla, et keskkonda ei satu puhastusvahenditest või auto mustusest pärit kemikaale,“ ütles Kappak. Osa nentis samuti, et kuigi Eesti liiklusseadus sätestab, et mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist ning muus osas piiranguid pole, on üsna selge, et kodus autot pestes satuvad koos pesuveega loodusesse ka puhastusvahendid ja autolt tulev mustus. Mõlemad eksperdid tõdesid, et Eesti võiks õppust võtta Skandinaavia riikidelt, kus kodus auto pesemine on keelatud. 

Kuidas auto pesemine keskkonda mõjutab? 

Kappaku sõnul mõjutab kodus auto pesemine keskkonda peamiselt kahel viisil: „Esiteks tuleb vältida puhastusvahendites olevate kemikaalide sattumist keskkonda. Teiseks tuleb minimeerida auto pinnalt maha pestavate saasteainete keskkonda sattumist, näiteks piduriklotside ja rehvitolm, asfalti jäägid ja naftaproduktid.“ Ta lisab, et kuna pesemiseks kasutatakse reeglina üsna vähe vett, siis on pesuvees olevate saasteainete kontsentratsioon väga suur ja see ei vasta keskkonda juhitavale veele kehtestatud piirnormidele. „Sellest tulenevalt peavad kõik autopesulad juhtima pesuvee reoveekanalisatsiooni, mille üle Tallinna Vesi ka järelevalvet teeb. Analüüsitulemused kinnitavad, et autopesust tulev vesi on tugevalt saastunud, mistõttu peab seda enne keskkonda juhtimist kindlasti puhastama,“ rääkis Kappak. 

Osa rääkis, et pesulates pööratakse keskkonna hoiule suurt  tähelepanu. „Pesulates on kasutusel tõhusad, turvalised ja keskkonnasõbralikud, Põhjamaise Luige märki kandvad pesuvahendid ning pesulad on ühendatud liiva- ja õlipüüduritega, mis ei lase liival ja mürkidel kanalisatsiooni suunduda,“ kirjeldas Osa Cautomaatpesulates kasutusel olevaid keskkonnahoiu meetmeid. Kappak lisas, et liiva-õlipüüdur vähendab pesuvee kahjulikku mõju puhastile ja torustikule, kuid sellele vaatamata on eelpuhasti läbinud pesuvesi kõrgete saasteainete kontsentratsioonidega ning seda tuleb enne keskkonda suunamist reoveepuhastusjaamas veelkord põhjalikult puhastada. 

Kappak tõi välja, et juhul, kui tekib vajadus autot siiski kodustes tingimustes pesta, tuleb pöörata tähelepanu pesuvahendile ja kasutada loodussõbralikke tooteid, mille mõju keskkonnale on võimalikult väike. „Samuti tuleb säästa vett. Puhas kraanivesi on väärtuslik ressurss – see vastab kõrgetele joogivee standarditele ja läbib enne tarbijateni jõudmist põhjaliku puhastusprotsessi. Sellist vett pole otstarbekas kasutada näiteks muru kastmiseks või autopesuks. Võimalusel tuleks kastmiseks, pesuks jm kasutatavat tarbevett koguda aias suuremate vihmade ajal, selleks saab rajada ka spetsiaalse sademevee kogumissüsteemi,“ rääkis Kappak. 

Millised ohud suvel autot varitsevad? 

Kui kevadel on autoomanike suurimaks murekohaks õietolm, siis suvel tekitab autoomanikele peavalu puuvaik. „Õietolm ja puuvaigu piisad on tõeliseks nuhtluseks. Vaik kleepub tugevalt auto külge ning kogub enda külge ka lisamustust. Probleemiks on nii see, et vaiku on raske eemaldada kui ka see, et kodus harjaga vaiku eemaldades, võib kogemata autot kriimustada,“ sõnas Osa. Ta lisas, et tavaliste pesuvahenditega on neid pea võimatu eemaldada, kuna vaigu puhastamine vajab spetsiifiliste loputusvahenditega leotust ja pesu ning seega tasub kindlasti suviseks autopesuks autopesulasse suunduda.  

Lisaks on sõidukite üheks ohtlikumaks mustuseallikaks surnud putukad ning lindude väljaheited, mis võivad olla happelised ja kahjustada sõiduki värvpinda. Osa sõnul on putukate ja nendega kaasnevate plekkide eemaldamiseks vaja enamat, kui lihtsalt kodune survepesu. „Surnud putukate ja lindude väljaheidete eemaldamiseks on vaja eraldi leotus- ja pesuvahendeid. Automaatpesulates on pesu eelleotus koos pesuainega seadistatud hooajaliselt ehk suvel eemaldatakse ka putukate jäänused,“ rääkis autopesu ekspert. 

Autopesu juures on oluline ka hooldus ning sõiduki vahatamine. „Sõiduki vahatamist ei pea kartma, kuna just vaha lisamine hoiab sõiduki kauem puhtamana ja annab värvkattele kaitsekihi,“ sõnas Jan Osa. Automaatpesulate pesuprogrammides kantakse autole vetthülgav kaitsekiht, mis tagab kiire ja tõhusa vee äravoolu ning takistab mustuse kogunemist ka pärast pesu. Põhjalikemates pesuprogrammides kasutatakse hooldusvahendeid, mille komponendid täidavad ka auto pinnale tekkinud mikrokriimustusi, ja kuivatusainet, mis pakub pikaajalist kaitset kahjulike ilmastiku- ja keskkonnategurite eest.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta