Viimasel ajal on palju räägitud pliimoona kasutamise piirangutest ja keelustamisest Euroopa Liidus. See puudutab otseselt ka Eestit.

Plii mõjust on EJSi juhatusse ja tegevjuhtide koosolekule 2019. aastal kutsutud rääkima veterinaardoktor Madis Leivits.

Plii on inimeste kasutuses juba väga kaua näiteks toidunõudes. Seoses tehnilise revolutsiooniga suurenes selle materjali kasutamine veelgi näiteks akudes, patareides, bensiinis ja värvides. Meditsiini arenedes selgus aga tõsiasi, et plii on inimesele ja teistele elusorganismidele eluohtlik. See on väga kahjulik südamele, veresoonkonnale ja närvisüsteemile. Samuti plii pärsib sigimist. Kõige pealt keelati plii kasutamine värvides ja bensiinis, seejärel ehetes ja laste mänguasjades. Uurimistulemused näitasid täiesti selget plii sisalduse vähenemist toiduainetes. Nüüd on jäänud veel laskemoon.

2015. aastal palus Euroopa Komisjon Euroopa Keemiaametit ECHA ette valmistada seaduseelnõu REACH pliimoona kasutamise piiramiseks märgaladel vastavalt RAMSAR määrangule. 2019. aasta juulis tuli aga Euroopa Komisjonilt uus taotlus seaduseelnõuks, mis keelaks täiesti pliid sisaldava laskemoona kasutamise jahipidamisel, laskespordis ja ka plii kasutamise keelu kalastamisel.
 

Dokumendis mitmeid täpsustamist vajavad küsimusi

Sellest alates on EL-is toimunud kiired arengud, mis hakkavad otseselt mõjutama ka meid. Aasta lõpus, detsembris saime kolm ingliskeelset dokumenti. Vastavad ettevalmistavad dokumendid on tõlgitud ja edastatakse käesoleva teatega. Väga umbmäärane on selles märgala mõiste. Kust jookseb piir? Eestis on 21% kõrgsoid ehk rabasid, kas ka need loetakse märgalaks? Kas võib märgaladel jahipidamisel kaasas olla plii moona sisaldavaid padruneid või mitte? On ju ulukeid – mink, kährikkoer, ondatra jne, keda võib küttida pliimoonaga, aga nende elupaigad asuvad kalda aladel.

Kuidas määrata puhvertsooni. Ei ole suurt vahet kas see on 300 või 400 meetrit, tähtis on see kuidas seda mõõta kui meil kalda aladel laiuvad tihtipeale praktiliselt läbimatud pillirootihnikud ja võsa. Euroopa kultuurmaastikul, kus kõik läbi paistab on seda lihtne teha.

EL-i pakutud ülemineku aeg 3 aastat on jahimeestele väga lühike. 10 aastat oleks sobiv, leidis EJSi juhatus oma koosolekul. Vastav ettepanek koos muude ettepanekutega on selle protsessi Eesti esindajale edastatud. Vanema põlve relvad on selleks ajaks käibest väljas ja uus põlvkond peale kasvanud. Kindlasti on selleks ajaks ka alternatiivmaterjalist laskemoon läinud odavamaks ja ka rohkem kättesaadavam.

Selgusetu on 22 LR saatus. Ei ole meieni jõudnud veel informatsiooni asendusmaterjalist kuulide olemasolu kohta ja kui ka on juba, siis on nende hind kullakaalus (näiteks volfram või molübdeen).
 

Plii keelust ei pääse

Selge on see, et me pliimoona kasutamise keelamisest või piiramisest ei pääse. Seda otsustab Euroopa Parlament. Inimeste ja ka teiste planeedi elanikele on plii eluohtlik. Mida vähem me pliid juba praegu kasutame on kasuliik meie kõigi tervisele.

1980ndate lõpus tehti uurimistöö Taanis ja Gröönimaal. Jahimeestest tehti röntgenpilte ja enamikel leiti pimesooles haavleid, kust need organismi sulandusid. Haavlid olid sattunud nende organismi kütitud linnuliha süües. Vereproovid näitasid nende organismis väga kõrget plii sisaldust, mis ületas kümnekordselt EFSA poolt määratud normi. Alla selle normi tervisekahjustusi ei teki.

Inglismaal võeti uurimiseks 121 kütitud suuruluki rümpa. Röntgenis selgus, et 92 isendil oli kuulist eraldunud plii tükke. Seetõttu on suur tõenäosus, et sööme ise oma tervisekahjustajaid sisse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta